SilverStone SUGO 16
SUGO 16 on Kompaktne 13-liitrine, peaaegu kuubikukujuline korpus, mis tagab hea toe komponentidele – võimalik on paigutada vesijahuti, ATX toiteplokk, HDD ning SSD. Lisaks on korpus valmistatud täielikult terasest, mis on saadaval nii musta kui valge värvina.
Korpuse ülesehitus õhkab kvaliteedi järele, sest tegu on täielikult metallist valmistatud korpusega. Korpus on kompaktne ning omab kuubikule sarnast kuju võrreldes laialdasemalt levinud ristikulikukujulise ülesehitusega, mis on tingitud graafikakaartide pikkusest. Võrreldes üldiselt teiste SFF korpustega on antud korpus lühem, kuid see-eest laiem. Ülesehitusel on omad plussid ja miinused. Tasuks mainida, et valge korpus omab musta õhufiltrit ehk täiesti valget korpust hetkel valikus ei ole.
Üheks põhiliseks probleemiks SFF korpuste puhul on protsessori jahutamine, kuna korpused on enamasti kitsad, siis ainukeseks valikus on paigutada madala profiiliga jahuti. Tihtipeale aga madala profiiliga jahutid ei suuda oma tööga hästi hakkama saada ning tulemuseks on kas kuumalt töötav protsessor või kasutaja on hoopis langetanud otsuse ehitada süsteem lahjema protsessoriga, et tagada parem temperatuur. SUGO 16 puhul on kasutajal valikuvõimalused palju suuremad. Esimeseks otsustuskohaks on süsteemis kasutatav toiteplokk, kui kasutaja ehitab süsteemi SFX toiteplokiga, siis on võimalik paigutada korpusesse õhkjahuti, mille maksimaalne kõrguse suurusjärk on umbes 172 mm. Juhul kui paigutab täispikkuses oleva ATX toiteploki, on kõrgus piiratud 85 mm piirile, seega olenevalt toiteplokist on jahuti suuruse erinevus põhimõtteliselt kahekordne.
Sai mainitud, et SUGO 16 on tehtud laiemaks kui enamlevinud SFF korpused, et tagada parem õhkjahutite tugi, kuid samal ajal kui korpus tõmmati laiemaks lühendati korpuse pikkust, mis ei ole just kõige parem lähenemine, kuid see oleneb kuidas on soov korpust rakendada. Graafikakaardid, mis omavad kolme ventilaatorit on põhimõtteliselt mängust väljas ehk kasutaja on limiteeritud graafika valiku poolest. Ideena SFF korpused ei oma probleeme graafika jahutuse poolest, kuna graafikakaardil on enamasti võimalik saada jahedat õhku läbi küljepaneeli. Hetkel tagab SUGO 16 kasutajale võimaluse paigutada korpusesse 275 mm pikkusega graafikakaart, kuid näiteks ASUSe ROG seeria Strix kaart on 320 mm pikk.
Esipaneel on täis õhutusauke, mis on unikaalse disainiga. Näiteks võrreldes ASUS Prime AP201-ga, mis omas lihtsalt algusest lõpuni augustatud külgi, siis SilverStone on rakendanud õrna hajuvat disaini, kus augud mõningal määral jäävad külgedel hõredamaks. Tulenevalt antud disainist, siis jahutusvõimsus on mingil määral raskendatud, kuna korpus on väike ja pole palju kohti kust õhku sisse tõmmata. SFF korpuste puhul on õhuliikumine on väga oluline, kuna komponendid on väga lähedal üksteisele, mistõttu on korpuse sees küllaltki kitsas. Esipaneelilt leitav logo on natuke liiga silmatorkav valgel versioonil.
Graafikakaardi jahutuse tagamiseks on SilverStone emaplaadi paigutuse keeranud peapeale ehk PCIe laienduspesad paiknevad korpuse ülemises osas. PCIe pesade paigutamine ülemisse ossa on veel võimalik PCIe laienduskaabli abil, mis jätab emaplaadi enamlevinud püstisesse asendisse, kuid tõstab korpuse hinda, kuna vajab eraldi laienduskaablit, et saavutada sama efekt nagu SUGO 16. Graafikakaardi paigutamine ülemisse ossa tagab küll hea jahutuse graafikale, kuid limiteerib õhu liikumist edasi ülejäänud korpusesse.
Mõlemad küljepaneelid on eemaldatavad näpukruvidega ning õhutusaukudega paneel omab veel lisaks tolmufiltrit, mis kinnitub ühest otsast magnetitega ning ülejäänud kolm külge omavad painutatud kinnitusi kuhu saab filtri libistada. Esipaneeli eemaldamine on veelgi kergem, kuna kinnitub korpuse külge ainult nagadega, esipaneeli tolmufilter kinnitub magnetitega kolmelt küljelt ning alumine osa omab painutatud kinnitust, et filter püsiks omal kohal.
Esipaneeli taga on peidus toiteploki tagumine osa ning siin tuleb taaskord mängu kasutaja komponentide valik. Juhul kui kasutaja otsustab SFX toiteploki kasuks, on tal võimalik paigutada toiteploki kõrvale alumisse vasakusse nurka 120 mm ventilaator. Muul juhul on valikuvõimalused piiratud kas 80 või 92 mm ventilaatori rakendamisega. Korpuse sees paikneb toiteploki kaabli pikendus, mis tuleb ühendada toiteplokiga. Ülesehituse juures on positiivne see, et toiteploki nupule on võimalik kergesti ligi pääseda tänu kergesti eemaldatavale esipaneelile.
Lisaks saab ventilaatori asemel kinnitada nimetatud asukohta kas 2.5“ või 3.5“ seadme, kusjuures tegu on ainukese kohaga korpuses, kuhu saab paigutada 3.5“ seadme. Üheks huvitavaks lahenduseks oleks olnud lisa 3.5“ seadmete hoidik, mis oleks võimaldanud kasutajatel kinnitada kaks 3.5“ seadet üksteise otsa, sest tegelikult ruumi oleks olnud.
Korpuse ametlikus tagaosas on võimalus paigutada 120 mm ventilaator ning tänu ruumikale ülesehitusele saab paigutada ka kõik-ühes vesijahuti. Meie plaanisime paigutada korpusesse vesijahuti (ARCTIC Liquid Freezer II 120), kuid see ebaõnnestus, kuna emaplaadi VRM ja MOSFET olid paigutatud ebasobivalt ning jahuti kinnituse tarvikuid ei olnud võimalik rakendada. See on üks kerge näide sellest, et kompaktse süsteemi ehitamine ei ole alati kerge. Tihtipeale väiksema jalajäljega komponendid maksavad rohkem või need ei ühildu. Toiteploki kaabli pikenduse ots paikneb ülemises vasakus nurgas.
Korpuse pealmine osa omab magnetilist tolmufiltrit. Sisend-väljund pesadena on kasutajale võimaldatud kõik vajalik, kuid oleks tahtnud näha ühte USB Type-C pesa. ITX emaplaat on isegi limiteeritud tagumiste USB pesadega tänu oma suurusele, kuid enamus uuemaid ITX emaplaate ja paar generatsiooni tagasi olevad plaadid omavad Type-C pesa. Korpuse põhi on täiesti ühes tükis, omades ei õhutusauke ega isegi jalgu. SilverStone on jätnud kasutajale valiku kummale küljele korpus paigutada, kas siis ametlikule põhjale või siis hoopis küljele, mis ei oma õhutusauke. Valiku tegemiseks on korpusega kaasa antud kleebitavad jalad. Mingil määral on tore, et kasutajale on antud võimalus.
Korpuse sisemine ülesehitus on väga tagasihoidlik, omades emaplaadi joaks kinnitustagust ning korpuse põhjas olevat lisaplaati ühe 2.5“ seadme kinnituseks. Tulenevalt korpuse suurusest puuduvad enamlevinud korpuse funktsionaalsed osad, nagu kaablimajanduseks kanalid ja kaabli kinnituskonksud ning erinevad eraldatud osad korpuses näiteks toiteplokile, kuid SUGO 16 puhul on kõik komponendid siiski ilusti ühes kastis igalt poolt ligipääsetav. Hea ligipääsetavus on tegelikult ehitamise juures suureks plussiks, sest kuna kõik jupid on nii lähestikku, siis võib tekkida raskusi ehitamise käigus – meil endil kujunes ehitus, kui välja arvata jahuti probleem.
Standardiseeritud koormustest
Standardiseeritud müra koormustest
Kokkuvõte
SUGO 16 on kindalt teistsugune, kui ülejäänud SFF korpused turul. Samas kuubikukujuline disain toob endaga kaasa nii positiivse kui ka negatiivse külje. Hea on see, et õhkjahuti tugi on suurepärane, aga kurb on see, et kolme ventilaatoriga graafikakaardid ei mahu korpusesse. Mahutavuse poolest ei saa tegelikult midagi halba öelda, sest ruumi on kasutatud optimaalselt. Võimalus valida kolme erineva toiteploki hulgast on rohkem kui suurepärane, sest mitte iga SFF korpus seda ei võimalda. Graafikakaart pikkuses 275 mm on igati ruumikas arvestades, et see lisaruum tagab parema jahutuse protsessori jaoks. Magnetilised tolmufiltrid tagavad suurepärase puhastusvõimaluse tulevikuks. Ei saa jätta mainimata 3.5“ seadme tugi on miski, mida ei ole just igal SFF korpusel. Oleks tahtnud küll näha 3.5“ seademete puhul võimalust kinnitada kaks tükki üksteise peale ning lisaks veel õhutusauke korpuse põhjas. Üldiselt saab korpuse turult kätte 90 euroga, mis teeb SUGO 16 üheks odavamaks.
Lisainfo
