Gigabyte RX 580 Gaming Box
RX 580 Gaming box on siis GIGABYTE'i üks uuematest gaming boxidest, mis kasutab RadeonTM nagu nimeski näidatud RX 580 graafikakaarti. Antud toode muudab ka kõige tavalisemad ultrabook laptopid mänguritele sobivateks tagades hea jõudluse ka väga nõudlikes mängudes.
Sissejuhatus
Välised graafikakaardi ümbrised koguvad aina rohkem populaarsust ja kasutatav tehnologgiga muutub aina paremaks. Esimesed välised süsteemid põhinesid väga ebamugavatel modifikatsioonidel, muudatused tehti käsitsi kasutatavatele süsteemidele ja mis enamasti ei näinud just kõige paremad välja. Enamasti oli põhiülesandeks leida arvuti, millel saaks kasuatada PCIe pesa ning ehitada veider ülemienk, kus ühes otsas oleks sülearvuti ja teises otsas eraldiseisev täispikkuses PCIe pesa koos soovitud graafikakaardiga. Peale selle pidi ka üldiselt tegema muudatusi isegi sülearvuti korpusele. Et ühendada näiteks sülearvutis olevasse emaplaati kaabel, pidi selleks arvuti alusesse tegema augu selleks, et ühendamine oleks kasutajale mugavam.
Peale selle ootas kasutajaid ees veel paljud teised probleemid. Esiteks, kas süsteem tunneb välise seadme ära, teiseks, seadme toite jaoks pidi muretsema enamasti lisakiibistikuga plaadi, kuhu graafikakaart asetati ja mis käivitas ka toiteploki kui just ei olnud kasutusel eraldiseisvat jubinat, mille sai panna toiteploki kas kahekümne või kahekümne neljase pinni otsa, et toiteplokk hakkaks tööle. Kõik see oli vajalik, et saada veel paar aastat tagasi süsteemi külge eraldiseisev graafikakaart, kuid kõik see on nüüd juba minevikus ja praegu keskendume tulevikule.
eGPU ehk väline graafikakaart
Enne kui GIGABYTE enda süsteemidega turule tuli, oli mitmetelt teistelt tootjatelt erinevaid pakkumisi, mis enamasti keskendusid sellele, et kasutaja saaks vastavasse karpi panna iseenda poolt välja valitud pildi edastaja, kuid enamasti olid sellised sedmed väga kohmakad ja maksid ka nii viiesaja euro kanti, mis põhimõteliselt on meie RX 580 Gaming Box’i seadme hind. eGPU on võimalik tänu Thunderbolt 3 tehnoloogiale, mis on jõudnud hetkel nii kaugule, et suudab toetada piisavat kiiret andmesideedastust, mille piirang on hetkel 40 Gbps. Kuid asi ei ole alati olnud nii lilleline, varem olid eGPU’d levinud Apple’i seadmetel ning vähesed sülearvutud toetasid Thunderbolt tehnoloogiat, kuid peale Type-C tehnoloogia turuletulekut on asi drastiliselt muutunud ning pea igal uuemal süsteemil on olemas Type-C pesa, aga kas tugi ka Thunderpolt 3 tehnoloogilale, tuleb uurida oma seadme juhenditest. Kui seadmel on märgitud, et olemas tugi Thunderbolt 3-le, siis ei pruugi see tugi olla sarnane mõne teise seadmega, kuna tootjad lähenevad sellele erinevalt ja vastavalt selle, kui palju vabu ressursse arvutil on.
Kuna tehnoloogia põhineb täielikult sellel, kui palju PCIe pesadele ressurse antakse, siis hetkeolukorras on olemas kaks võimalust, kas sa saad kaks või neli, millest võib kohe järeldada, et neli võimaldab siis maksimaalse kiiruse ja kaks siis kaks korda vähem - ning siinkohal võtaks hoo maha ja räägiks natuke sellest, kumb valik neist hea on ja millised ohud kaasnevad. Kui me alustasime oma ülevaadetega, siis mul päevases kasutuses on üldjuhul Dell XPS 13, millel on kaks PCIe pesa antud välise graafikakaardi jaoks, mis võib olla algul hirmutav, kuid kui teha Google’is uurimistööd, siis võib avastada, et paljud on isegi saanud töötava süsteemi, kuid tegelikkus ei ole nii lilleline. Kuna üldine tagasiside Google’i kaudu oli positiivne ja inimesed olid kahe pesaga süsteemi tööle saanud ja eGPu vastu oli huvi suur, pakkisin siis kõik vajaliku lahti ja ühendasin ära ning otsisin välja ka kõige uuemad draiverid ning peale natukest kasutusaega jäi süsteemi pilt täielikult seisma justkui oleks see ekraani külge kleebitud. Mõtlesin, et mis siis ikka ja lõin arvuti restarti ning tulemuseks oli BSoD, mille debuggimise kohta ma rohkem infot ei hakka jagama, aga sellest ma kahjuks lahti ei saanud ning panin arvutile uue operatsioonisüsteemi peale. Nii nagu ikka ma olen, siis mina oma vigadest ei õppinud ning proovsin seda süsteemi ülesehitada päev hiljem värskele operatsiuoonisüsteemile. Seekord töötas süsteem kauem, kuid samas sai ka muretsetud ka kellegi kolmanda osapoole driverid, mis arvatavsti võimnaldasid süsteemil olla kauem stabiilseem, kuid lõppude-lõpuks lõppes päev ikka katkise OS-iga, mille parendamine võttis aega kolm päeva ning ma ei hakka siin rohkem detailidesse laskuma. Õpetust siis siit nii palju, et kui Thunderpolt 3 tarkvara ei ütle, et sul on tugi olemas eGPU jaoks, siis ära ka ürita.
Peale selle peaks ka mõistma, kuidas Thunderbolt 3 töötab välise graafikakaardiga. Kui me võtame ette ideaalse süsteemi, millel on olemas neli pesa ja tugi eGPU jaoks, siis on kasutajal kaks võimalust kuidas süsteemi edaspidi kasutada. Esimeseks variandiks oleks siis niiöelda mobiilne variant, kus kasutaja kasutuses oleks sülearvuti ja Gaming Box, mis siis ühendatakse omavahel vastava kaabli abil ja pilt kuvatakse kasutaja sülearvuti ekraanile. Sellises olukorras käib andme liiklus juhtme kaudu edasi-tagasi ehk siis arvutist saadedakse info graafikakaarti ja graafikakaart saadab info tagasi arvutile. Kui toimub edasi-tagasi liiklus siis seadmed peavad jagama seda 40 Gbps ühendust, mis võib mõnikord süsteemi päris korralikult umbe tõmmata, kuna põhimõtteliselt anname süsteemile ainult kaks pesa. Teiseks ülesehituseks oleks ühenda ikka arvuti ja eGPU, kuid eGPU külge ühendada endale sobiv monitor, mis välistab selle, et süsteem kasutaks juhet edasi-tagasi liikluseks. Siis toimub liiklus nii, et süsteem saadab info edasi ja GPU teeb enda arvutused ning saadab kuvatava pildi edasi monitori - jah infot saadetakse ikka arvuti suunas tagasi ka, kuid praegu vähendasime seda ikka korralikult ning kuvatava pildi kaadrisagadus tõusis vastvalt 10-15%. Üleüldiselt on kadu 20% ehk siis kui võrrelda lauaarvuti võimust ja välise graafikakaardi oma, siis väline töötab 80% peal. Isiklikult sai veel avastatud, et kui lisada Gaming Boxi külge ka USB seadmeid, siis võib oodata kaarisageduse langust, mis peaks jääma sinna 5-10% vahele. Ainuke asi, mis ei mõjuta võimsust (vähemalt meie testide põhjal) on seadme toitmine Thunderbolt 3 ehk Type-C pesa kaudu. Seade peaks suutma üleval hoida 100W toodet ehk kõik sülearvutid, mis jäävad selle piiri taha ei vaja otseselt eraldi laadijat sülearvuti jaoks, mis mõnes mõttes on mõnus, et ei pea nii paljude juhtmetega jamama. Nii et kui võimalik, siis tasuks kasutada eGPU’d otse monitori taga ja võimalusel mitte lisada väliseid USB seadmeid, eriti kui iga FPS on oluline.
Pakend ja sisu
Gaming Box on pakendatud musta ja oranži pakendisse, mis meil on juba veidi räsida saanud, kuna see pakk on isklikult kohale toimetatud Taiwanist siia lendanud kontaktisiku poolt, kahjustuse tekitasime pigem meie aga noh juhtub nii, et süüdi ei ole kullerteenus.
Seade ise on korralikult pakendatud, pealmine õhuke papp omab esikaanel graafilist kujutust seadmest ja tagaküljlel on graafiliste jooniste abil kujutatud seadme funktsioone, ning külgedel on välja tood toote andmed.
Peale selle kaitse on seade omakorda asetatud veel kandekotti ning kandekott on omakorda asetatud hästi paksu papist karpi.
Pakendi seest leiab siis Gaming Boxi vastavalt sellele mudelile, mille sa ise valisid, välimus on neil sama, kuid sisu muutub. Lisadena on veel kaasas 500mm Type-C kaabel, mis meie arvates oleks võinud olla vähemalt 1 m pikk. Toitejuhe on piisavalt pikk, et see ulatuks vastavasse pessa. Peale selle on olemas ka kasutajajuhend, õlarihm kandekotile ja draiverite CD ning sellega asi piirdub.
Gaming Box seest ja väljast
Väliselt on seade väga kvaliteetne ja ka käega katsudes on tunda kvaliteeti. Esiküljel on näha GIGABYTE’i logo ning mõlemad põhiküljed on disainitud õhku läbi laskma - tegu on siis mesilaskärje sarnase mustriga. Seadme tagant leiab siis kõik vajalikud pesad, et süsteem tööle saada. Kõige põhilisemaks on Type-C, mis on on vaja siis ühendada siis arvuti ja eGPU vahel. Kogu süsteemi töölepaneks on vaja ka toitejuhet, mis on täiesti universaalne nagu igal teisel lauarvuti toiteplokil. Seadme tagant võib leida neli USB pesa, millest oranži värvi pesa on mõeldud ainult mobiilsete seadmete laadmiseks ning pesa kaudu ei toimu andmete edastamist. Kõik ülejäänud kolm pesa on meie arvates suhteliselt asjatud, kuna kui ühendada sinna hiir ja klaviatuur, siis need mõjutavad kaadrisagedust, mida mainisime paar rida ülevalpool - nii et kui võimalik, siis võiks ühendada hiire ja klaviatuuri otse arvuti külge.
Pildi edastamiseks leiab neli pesa, millest üks on HDMI ja kolm ülejäänud on DP, mille kohta ütleks, et pesade jagunemine oleks võinud olla pooleks, kuid maitseid on erinevaid. Nii nagu eespool sai jutuks võetud, siis soovituslikult võiks kasutada monitori, eriti kui soov on saada maksimaalset kaadrisagedust mängimise ajal. Kui juhtub olema ka AMD FreeSync monitor, siis on võimalik seda tehnoloogiat ära kasutada ja teha vastavad ümberlülitused, et saada endaleveelgi sujuvam mängukogemus.
Meie andmetel on tegu kõige väiksema välise graafikakaartiga, mis turul on - GIGABYTE’il on Gaming Boxi mudeleid mitmeid, kuid ainuke asi mis neil muutub on sisemine GPU, välimus ja kõik ülejäänud elemendid on samad. Seadme suurus on 212 x 96 x 162 mm, mida on kindlasti raske ette kujutada, kuid tegu on tõesti väikse seadmega. Sisu poolest on tegu see-eest tõsiselt võimsa seadmega.
Üheks positiivseks näitajaks on 450 W toide, mis on lisaks veel 80+ kuld sertifikatsiooniga, mis peaks tagama stabiilse voolu ja lisaks selle ka veel kokkuhoidliku voolutarbe. Kuid kõik asjad ei sa tulla ilma miinusteta - kuna seade on nii väike, siis ventilaator, mida kasutatakse toiteplokis komponentide jahutamiseks on oma suuruse poolest päris pisike, nii umbes 3 cm läbimõõduga ehk kes mingilgi määral on väikeste ventilaatoritega kokku puutunud, siis teab juba ette, et nad just kõige vaiksemad ei ole.
Kui me heli juurde juba jõudsime, siis peaks mainima, et peale toiteploki vetilaatorite on seadmes veel kolm ventilaatorit, millest üks on üsna pirakas, nii umbes 140 mm ning tegutseb graafrikakaardi jahutamisega. Lisaks on veel kaks lärmajat, mis on samuti 3 cm, kuid need on võimalik soovi korral välja tõmmata. Kui rääkida üleüldiselt, kui palju seade tehase ülesehitusega lärmi teeb, siis mänguhoos läheb kõige suurem ventilaator kõige valjemaks ja summutab oma müraga teised ära. Soovituslik oleks kanda klappe .
Graafikakaart on oma ülesehituse poolest nagu iga teine turult leitav Mini GPU, see küll omab imelikku disaini, aga otseselt ei takista sind keegi seda arvutisse või kuhugi mujale ümber tõstmast, kuid kui soov on kunagi GPU ümber tõsta, siis tasuks olla ettevaatlik - suurim ventilaator on päris pikk ning peaaegu puudutab ära emaplaadi, ehk tasub olla valvas ning jälgida, kas ventilaatoril on piisavalt ruumi töötamiseks, kuid muus osas ei tohiks probleeme tulla. Kinnituseks on jäetud üks kruvi, kuid see ei peaks takistama. Üks miinus võib-olla see, et kuna kaarti ei saanud vedada pikkusesse, siis on seda laiendatud laiustesse, kuid enamus korpustes ei tohiks see probleemiks tulla.
Tulevikuplaanid on selle välise seadmega natukene piiratud, kuna kasutaja peab enne tegema korralikult uurimistööd, kas tulevane GPU mahub sisse. Esimeseks põhikomponendiks on toitekaabel, seade pakub siis ainult 8-pin kaablit ning väga ei leidnud ka võimalust, et seda kuidagi muuta, kuna ideepoolest peaks selline toide suutma isegi äkki rohkem pakkuda, kuid samas on mõeldud ju, et sa saad sellest seadmest toita oma arvutit. Ühesünaga graafikakaardi jaoks on jäetud 350 W, mis ideepoolest peaks olema piisav.
Suuruste poolest on kasutaja suhteliselt piiratud, põhiteguriteks on kahe PCIe pesa laiune kaart, mis võib siis olla pikusega 195 mm ja paksus peaks jääma nii 31 mm juurde. Kõrguse poolest ei pea muretsema, kuna ruumi on korralikult, kui aga on tulevikus plaan uuendada, siis tasuks teha ikka korralikult mõõtmistööd. Lisaks tasuks vist mainida, et Gaming Box’is kasutatav PCIe pesa ei ole täisvõimsuses - kui olla vägava terava silmaga, siis on võimalik mõnelt pildilt näha, et pinnid ei ole rea lõpuni.
Süsteemi laiali lammutamine on päris kerge ning tootja ei ole üritanud kuidagi kasutajat taksitada toote sisule ligipääsu rajamisest, mis on väga positiivne ja suured plussid siit GIGABYTE’ile. Toote külgede peal on kokku neli kruvi ja tagaosa kinnitatud kahe kruviga. Kui vastavad kruvid on eemaldatud, siis pääsed ligi sisule. Pealmine kate tuleb ära tõmmates tahapoole. Lahti lammutamisel avastasime seda, et pealmine kate on pinge all ja seda tuleb natuke venitada, kuid see ei peaks probleemiks olema.
Graafikakaardi jahutus on päris korralik ning katab kõik tähtsad osad ära. Sellise väikse graafikakaardi kohta on GIGABYTE pistnud seadmesse neli vasest jahutustoru, mis on ikka korralikult masiivsed ja mis saavad jahutamisega väga hästi hakkama. Jahutust tundub seadmel olevat piisvalt, kuid ainsaks miinuseks selle jahuti juures on liiga agresiivne ventilaator, mis meie arvates võiks lasta GPU'-l minna isegi kuumemaks, kuna meie eelistaksime vaikust, kuna nimetatud eksemplar püsib jahe isegi kui langetada ventilaatorit tehase poolt välja lastud seadistuse shutes.
Ainukeseks lisaks, mis mul veel lisada on see, et GPU kiibistikul on taga sametist tutid, mis kaitsevad GPU’d, et see ei puutuks kokku toiteploki ümbrisega, sest kui peaks toimuma mingisugunegi kokkupuude, siis on arvatvasti kõik läbi kõrbenud ehk kui uuendad sisu siis kleebi need jullad ka uue GPU külge või kui tõstad GPU kuhugi mujale, siis eemalda need kaitsed ära ja aseta nad Boxi, et nad oleks tulevikus olemas, kui soovid taaskord midagi seadmega teha.
Tulemused
Graafikakaarti testimiseks sai kasutatud järgnevaid mänge:
• Tom Clancy's Ghost Recon Wildlands
• The Withcer 3
• The Forest
• Star Wars Battlefront 2
• Need for Speed Payback
• Far Cry 5
• Battlefield 1
• Assassin's Creed Origins
Testimine sujus hästi, ei esinenud ühtegi viga ega probleemi (kui muidugi välja arvatud minu katsetus, mis lõppes kaks korda katastroofiliselt). Diagrammid peaksid andma ülevaate, kuidas mängud jooksevad.
Gigabyte RX 580 Gaming Box - 1080p
Gigabyte RX 580 Gaming Box - 1440p
Kokkuvõte
Siiamaani on meil veel puutumata jäänud üks teema, milleks on operatsioonisüsteemi tugi. Ning vastavalt sellele annaksin ka kokkuvõtvad soovitused, kuidas asjale läheneda. Ühesõnaga Windows’i süsteemil on nii punase kui rohelise tiimi poolt tehtud kaardid toetatud, kuid iOS on natukene teistsugune, kuna tugi jääb ainult AMD kaartidele, mille tõttu peaks see süsteem eriliselt huvi pakkuma just Mac’i kasutajatele.
Windowsi süsteemil me punast tiimi nii väga ei soovitaks - palun mitte siinkohal valsti mõista - mitte sellepärast, et tegu oleks halva tootega, vaid hoopis mõjutavaks teguriks on hind. Muidugi mängib rolli ka see, kus kohast osta, kuid üleüldiselt peaks GTX 1070 olema parema väärtusega, olles viiskümend eurot kalim, kuid samas saaksite hulganisti parema jõudluse.
Kuid võtame nüüd teema kokku. Isiklikult arvan, et eGPU on mobiilse platvormi tulevik. Hetkel on asjad veel natuke ebastabiilsed, kuna nii meilgi vahepeal ei tahtnud süsteem ennast ilusti käima lasta ja tõrkus vahepeal eGPU otsimisega. Aga kui need anomaaliad välja jätta toimib kõik kui lepase reega. Ning tavaks on saanud, et CPU on enamsti arvutitel päris võimas ning graafika selline pigem nõrgem või peaaegu üldse puudu ning ainsaks jooksutavaks faktoriks on iGPU, mis mängimiseks ei sobi üldjuhul kusagile. Meie meelest on GIGABYTE saanud hakkama suurepärase tootega, millega on võimalik mängida ka kõige uuemaid mänge. Võrreldes teiste tootjatega, siis ütles, et isiklikult eelistaksin GIGABYTE’i oma, kuna see on nii kompaktne. Meie poolt kindel soovitus!
Lisainfo
