ASUS Vivobook 13 Slate OLED
ASUS kirjeldab oma Vivobook 13 Slate OLED-i kui üheskoos toimivat töövahendit ja meelelahutusseadet. 13-tollisel ekraanil on võimalik nii mõnusalt tööd teha kui ka loomulikult lihtsalt meelt lahutada. Vivobook on varustatud Pentium Silver protsessori ja värvika ning kontrastse Full HD OLED ekraaniga, millega tuleb lisaks veel kaasa Stylus Pen 2.0.
Kuid kas passiivselt jahutatud neljatuumaline protsessor suudab seda väidet ka tegelikkuses täita? Arvestades suurejoonelist juttu, peaks Vivobook 13 Slate vähemalt suutma sammu pidada Microsoft Surface Go 2 ja Samsung Galaxy Book S-iga. Need kaks konkurenti on küll kallimad ega tule OLED ekraanidega, kuid nad määravad juba niigi kõrged nõudmised tootlikkust taotlevale seadmele. Kas Pentium N6000 suudab sammu pidada m3-8100Y või Core i5-L16G7-ga?
Tehnilised andmed
| ASUS Vivobook 13 Slate OLED | T3300 | |
|---|---|
| Protsessor | Intel Pentium Silver N6000 @ 1.1 – 3.3 GHz, 4 Cores, 4 Threads |
| Graafikakaart | Intel UHD Graphics |
| Mälu | 8 GB |
| Ekraan | 13.3" 16:9, 1920 x 1080, 166 PPI, OLED, 60 Hz, HDR |
| Salvestusseade | WDC PC SN530 SDBPMPZ-265G, 256 GB |
| Kaal | seade 1.393 kg, laadija 224 g |
Ülesehitus
Tahvelarvuti on valmistatud alumiiniumist raamist, seade on suhteliselt vastupidav ning jäik. Lisaks on kindlasti vaja tähelepanu pöörata asjaolule, et tavakasutaja ei saa kindlasti seadet hoolduse eesmärgil avada, nii RAM, Wi-Fi moodul kui ka salvestusseade on emaplaadile joodetud.
Klaviatuuri ümbris kinnitub tahvelarvutile magnetiliselt, tänu millele on kinnitamine/eemaldamine ülikerge. Tagumisel küljel kinnitub statiiv kindlalt määratletud kohale, kuhu on paigutatud kaks tugevat magnetit paremal ja vasakul, mis hoiavad tahvelarvutit nii kindlalt, et seda saab isegi statiivi abil tõsta. Statiivil on raskem ja kvaliteetne hing, mis määrab tahvelarvuti asendinurga ning võimaldab tahvelarvutil püsti seista vahemikus 110 kuni 170 kraadi.
Tahvelarvuti kaalub 1,4 kilogrammi, mis on võrreldes teiste toodetega küllaltki palju. Iga lisa lisab muidugi kaalu omakorda juurde, kuid kõige raskem neist on kaasaskantav statiiv (334 grammi). Kogu tahvelarvuti kaal on mis 789 grammi. Tabelis olevad numbrid viitavad alati klaviatuuriga kogukaalule. Surface Pro X ja Galaxy Book S kaaluvad umbes ühe kilogrammi vähem.
Ühenduspesad
Funktsionaalsus võib tahvelarvuti portide osas hätta jääda, eelkõige kuna seadmel puudub Thunderbolt ühenduvus. Olemas on kaks tüüp-C porti + DisplayPort. Üks neist on tõenäoliselt enamuse ajast hõivatud laadija poolt, mis tähendab, et üldjuhul saab ühendada ainult ühe ekraani.
Kiiruse testimiseks kasutame sisseehitatud kaardilugejas SD-kaarti AV Pro V60. Suurte andmeblokkide kopeerimisel on maksimaalne ülekandekiirus 39 MB/s, samal ajal kui standardse JPG pildifaili korral (umbes 5 MB üks pilt) võib oodata 41 MB/s kiirust. Konkurendid on siinkohal üldjuhul kaks korda kiiremad.
Wi-Fi 6 on koos Intel AX201-ga, mis on jõudluse poolest keskmisest kiirem. Sõrmejäljelugeja on integreeritud toitenupule
Lisad
Tahvelarvutiga tuleb karbis kaasa puutepliiats, laadimiskaabel, magnetiline hoidja pliiatsile ja suur kandekott tahvelarvutile. Lisaks kuuluvad komplekti ka klaviatuuriga ümbris ja 65-vatine toiteadapter. Kahjuks on puutepliiatsi laadimiskaabil tüüp-A pesa, mistõttu seda ei saa laadida tahvelarvuti kaudu(!) ning selleks on vaja eraldi laadijat või sülearvutit. Pliiatsi magnetiline hoidja kinnitub nii statiivile kui ka tahvelarvutile (ainult paremal küljel).
Sisendseadmed
Fikseeritud statiivi kasutamise tasub end ära eriti jästi puutetundliku ekraani kasutamisel. Tahvelarvuti ei kõigu ega libise isegi siis, kui sõrmed ekraani jõuliselt ringi liuglevad.
Paneeli saab kasutada ka puutepliiatsiga. Meile saadetud proovinäidis oli varustatud Bluetooth-puutepliiatsiga, millel on eemaldatavad otsad (2H, H, HB, B), täpsemalt Active Stylus SA203H (4 096 rõhutasemega, 266 Hz sagedusega). ASUS müüb seadet nii koos kui ka ilma puutepliiatsita.
Klahvid on iseloomuliku kindla ja peaaegu jäiga löögiga ning neil on rohkelt ruumi. Klahvid on täiesti siledad, veidi isegi libedad ja neil on lühike käik (1,4 mm). Selle tulemusel on trükkimine kiire, kuid olenevalt harjumustest võib olla esialgu veidi ebamugav. Klaviatuuril puudub taustavalgustus.
Tohutult lai ClickPad ületab mõõtmetelt paljusid 15- või 16-tolliseid seadmeid. See on 13 cm lai ja 6,7 cm kõrge. Nagu ClickPadidele omane, on nõrgaks kohaks lühike käik, mis on ülemises pooles veelgi lühem. Vastu saadakse aga selge vajutuspunkt, mis pakub mõõdukat tagasisidet.
Ekraan
Samsungi 13,3-tolline FHD ekraan on reageeriv, mõõdukalt hele, hõlmab P3 värviruumi ning toetab HDR True Black 500. Kui välja arvatud heledus, kinnitavad meie mõõtmised tootja spetsifikatsioone, meiepoolne mõõdetud keskmine heledus on ainult 302 cd/m², samas kui ASUS ise väidab 550 nitti. Mõõdetud kontrastsus on 3000:1. Tänu OLED paneelile ei esine ekraaniläbijooksu probleemi.
OLED-ekraanidele iseloomulikult on reageerimisajad suurepärased. OLEDi paneelil kasutatakse heleduse vähendamiseks PWM-i 50% ja madalamal, kus PWM (60 Hz) hakkab tööle. Enne seda on aktiivne DC-dimmimine, mille määrasime samuti 60 Hz 90%-lt 50% heleduseni. Kuna DC-dimmimine põhjustab madala heleduse korral hägusat pilti, lülitatakse see välja 50% juures.
OLED-ekraan vajab teatud hoolt, millest esmakordsed kasitajad peavad teadlikud olema. Staatilised pildid, näiteks Windowsi töölaud, võib ekraanile püsivalt „sisse põleda“ ning põhjustada parandamatut kahjustust. Riski minimiseerimiseks on tahvelarvutisse paigaldatud Pixel Refresh ja Pixel Shift. Pixel Refresh on esimene on liikuv ekraanisäästja ja käivitub automaatselt pärast 30 minutit tegevusetust.
Pixel Shift omakorda töötab alati ja nihutab pidevalt pildisisu ühe piksli võrra paremale ja vasakule, mis põhjustab väga vaevu märgatavat kõikumist. Selle tulemusena muutub iga piksel isegi siis, kui pilt on sama. Mõlemad - nii Pixel Refresh kui ka Pixel Shift - saab kasutaja siiski soovi korral välja lülitada MyAsus / OLED Care seadetes.
Võimsus
Intel Pentium Silver N6000 põhineb Jasper Lake arhitektuuril, mis avalikustati 2021. aasta alguses ja on suunatud energiasäästlikele odavamatele seadmetele. Mõned kiibid, nagu meie Vivobook 13 Slate, saab jahutada passiivselt. Seni on passiivsed süsteemid kasutanud Core m kiipe, nagu Microsoft Surface Go 2 m3-8100Y, või väga erilisi Ice Lake kiipe, nagu Samsung Galaxy Book S i5-L16G7, millel on 7V võimsus. Pentium Silveri TDP on koguni kuus vatti, seega veelgi säästlikum.
Nelja tuumaga protsessori standardne kellakiirus on 1,1 GHz, kuid ühekordse tuumaga kasutamisel võib see suureneda kuni 3,3 GHz.
Käivitasime kõik testid Windowsi profiiliga "Kõrge jõudlus". "Tasakaal" režiimi korral saavutavad Cinebench R15 ja PCMark võrreldavad või isegi paremad tulemused. "Energiatõhusus" režiimis on R15 tulemused võrreldavad, kuid PC Mark 10 saavutas oluliselt kõrgemad tulemused. Sellest lähtuvalt kasutasime iga juhtumi parimaid tulemusi.
Protsessor
Jõudluse osas on Vivobook peaaegu samal tasemel Microsoft Surface Go 2-ga (m3-8100Y). Vivobook suudab Pentium Silverist välja pigistada rohkem jõudlust kui 14-tolline Acer Swift 1 SF114-34 identse passiivse jahutusega SoC-ga. Microsoft Surface Pro 7 õhkjahutusega Core protsessorid töötavad peaaegu kaks korda kiiremini, kuid nad ka langevad kuni 27% püsiva koormuse korral. Vivobooki Pentium on stabiilsem, langusega vaid -5%. Pentiumil pole praktiliselt mingit reservi lühiajalise koormuse jaoks. See kehtib kõigi passiivse jahutusega konkurentide kohta.
Cinebench R20
Cinebench R15
Blender
7-Zip
Geekbench 5
HWBOT x265
Ladustus
WDC PCIe 3.0 SSD (NVMe M.2) omab kogumahtu 256 GB.
WDC SN530 jääb tulemuste osas üldiselt madalale kohale ja jääb tavaliselt alla Toshiba SSD-dele mõlemas Surface mudelis alamtulemuste osas. Kuigi lugeja juurdepääsu aeg on väga hea, jääb WDC maha suurte ja väikeste andmeplokkide lugemisel ja kirjutamisel.
Graafikakaart
Intel UHD Graphics iGPU (32 EUs, 350 - 850 MHz) abistab Quick Synci (video renderdamine) ja kõrge resolutsiooniga videote taasesituses. Mängude osas pole suuri ootusi, välja arvatud mõned Windows Store'i mängud. Hiljutised või isegi vanemad mänguhitid, millest mõned oleme testinud, jäävad tõenäoliselt alla ootustele, nagu näitab väga madal mängutabel. Sujuvat mängimist pole tavaliselt võimalik saavutada isegi kasutades madalaimaid seadeid.
Mängimine
Testisime kuidas passiivse jahutusega tahvelarvuti saab hakkama SoC pideva koormusega The Witcher 3 mänguga. Kiip kuumeneb vahemikus 68 °C kuni 70 °C, samal ajal kui protsessori osa töötab 450 või 600 MHz (tavaline kellakiirus oleks 1100 MHz). See tähendab, et toimub oluline piiramine. Graafikaprotsessori kellakiirust ei saanud lugeda, kuid me näeme ka jõudluse vähenemist, lähtudes GT tuumade energiatarbest (vastavalt 2,5 ja 3,5 vatti). Eraldi graafikaprotsessori koormustesti, FurMark, töötab 4,5 vati juures.
Temperatuur
Testseade käitub temperatuuri osas normaalselt. Tühikäigul jõuab see maksimaalselt 33 °C-ni ja keskmiselt ainult 30 °C-ni. Koormuse all muutub seade katsudes soojaks: keskmiselt 36 °C ja teatud punktides kuni 41 °C-ni. Võimsamate ventilaatoritega konkurendid on koormuse all isegi soojemad, kuid tühikäigul sarnased, näiteks ventilaator Surface Pro 7-s lülitub sisse ainult koormuse korral.
Kuidas reageerib SoC pikaajalisele koormusele? Prime95 ja FurMark töötavad korraga nii protsessori kui ka iGPU-ga, mis põhjustab kellakiiruse väga kiiret langust vahemikku 1,0 kuni 1,2 GHz. See kiirus püsib, samal ajal kui jääksoojus stabiliseerub 70 °C juures. Üsna märkimisväärne on, et see soojuse teke tõlgendub vaid 41 °C-ni seadme pinnal.
Energia tarbimine
Nagu oodatud, on süsteemi energiatarve madal tänu 7-vatisele Pentiumile. Siiski suurendab OLED-ekraan üldiselt tarbimist, mida me võrdluses konkurentsiga samuti täheldame. Galaxy Book S kasutab tühikäigul 2,5 kuni 6 vatti, samal ajal kui meie Vivobook kasutab 4,2 kuni 8,2 vatti. OLED-ekraani säästurežiimiga on energiatarve selles hetkepildis 15% võrra kõrgem. Lõpuks ei ole Vivobook oma riistvarast tulenevalt päris nii säästlik kui võiks olla just ekraani tõttu. Koormuse all näeme piiratud jõudluse väljendust energiatarbes: keskmine ja maksimaalne energiatase on lähedal, mis on märk olulisest piirangust koormustestis.
Õhuga jahutatud Surface Pro 7 võistleb Vivobookiga loomulikult paremini, kuna Intel Core on märkimisväärselt võimsam, mis on enam-vähem kompensatsioon kõrgele energiatarbele. Huvitav võrdlus Pentium Silver seeria raames ilmneb energiatarbes meie The Witcher 3 testi ja koormustesti ajal samas kui meie 13-tolline eraldatav seade tarbib energiat pideva kiirusega ja seetõttu pakub pidevat jõudlust, saavutab Acer Swift märkimisväärse tipu, kuid seejärel naaseb madalamale tasemele. See kinnitab seda, mida me eespool protsessoriga nägime - meie Vivobookil on rohkem arvutusvõimsust kui Aspire sülearvutil pideva koormuse all.
Aku kestvus
3-rakuline liitiumioonaku on suurim mudel testis, mahutavusega 50 Wh. Siiski jääb tööaeg 7 tundi ja 30 minutit märgatavalt maha Surface Pro 7-st ja Galaxy Book S-ist. OLED-i kõrgem energiatarve tuleb siin selgelt esile.
Madal jõudlus kajastub ka pika koormusaega. Jooksutasime Battery Eater Classicut maksimaalse heledusega, OLED Care’i välja lülitatuna. 4 tundi ja 54 minutit koormusel on ebatavaline, kuid sellest on vähe kasu, kuna ülesanded võtavad ka kauem aega madalama arvutusvõimsuse tõttu.
Maksimaalne tööaeg on 15 tundi; see saavutatakse madalaima heleduse juures, OLED Care'iga, traadita moodulite väljalülitamisega ja muidugi tühikäigurežiimis (Battery Eater Reader). Surface Pro 7 kestab muljetavaldavad 22 tundi - ainult 45 Wh aku abil.
Kokkuvõte
Võrreldes Surface Pro 7-ga on Vivobooki näitajad ainult poole kiirusega, kuid sellel on märkimisväärselt parem ekraan. Konkurentsi vaadates räägib Vivobook Slate kindlasti hinna-jõudluse-ekraani kasuks, paigaldatud on OLED-ekraan, mida seni polnud alla 800-eurose hinnaklassi puhul saadaval. Galaxy Book S-i, Surface Pro 7 ja Surface Go 2 IPS-paneelid tunduvad sellega võrreldes aegunud. Muidugi mitte heleduse poolest, kuid OLED-paneel on kõigis teistes valdkondades selgelt üle.
Vivobook 13 Slate võimaldab teatavat loovat tööd, kuid see on eelkõige tarbijatele mõeldud seade, nautige YouTube'i videoklippe ja Netflixi väga hea tahvelarvuti heliga, osalege konverentsidel parima mikrofonikvaliteediga ja pildistage lemmikloomi aias mõistliku 16 MP kaameraga.
Lisaks loomupäraselt suuremale energiatarbimisele, mis viib oodatust lühemate tööaegadeni, kaasneb OLED-tehnoloogiaga ka üks puudus silmade jaoks: DC häälestamine lülitub välja 50% heleduse ja madalama taseme juures, pärast mida hakkab paneel kuvama PWM-võbelemist 60 Hz sagedusel. Kuigi see madal heledus pole tüüpiline stsenaarium, peavad need, kes töötavad selles heledustasemes, tegelema silmade väsimusega isegi kui nad ei ole võbelemise suhtes nii tundlikud, kuna 60 Hz sagedus on väga madal. Võrdluseks: sülearvuti TFT-ekraanid kipuvad olema sagedustega vahemikus 250 kuni 2500 Hz.
Teiste puuduste leidmiseks peate praktiliselt kasutama suurendusklaasi. Siin võib mainida mõõdukalt kvaliteetset kaamerat, suurt kaalu ja aeglast kaardilugejat.
Lisainfo
/pildid/IMG_20241102_155631.jpg)
