Reviews

12 March
2018

ASUS ROG STRIX X299-E GAMING

Sissejuhatus
Soov oli lisada midagi põnevat seoses emaplaadiga sissejuhatuse teema alla, kuid paistab, et ma jään selle tegevusega hätta. Tegu on ROG emaplaadiga - ma loodan, et see tuli üllatusena (ma tean halb nali, liigume edasi), mis on sarnane igale teisele ROG emaplaadile ehk siis suunatud mänguritele. Emaplaadi välimus on ilus, omades üleüldist musta tooni, mis peaks sobima igasse korpusesse ja süsteemi teemasse. Emaplaati LED valgustust saab kohendada endale meelepäraseks ning sellega minu jutt lõpeks.


Kahju, et ei ole midagi uuendusliku, mida lugejani tuua nagu seda oli TUF seeria emaplaadiga, kuid kõik ülevaated ei saagi olla sama huvitavad. Vabandan, et raiskasin ülevaate paar rida selle jaoks, et jõuda järeldusele, et mida näed pildil seda sa ka saad, kui meeldib siis osta, kui ei siis liigu edasi. Kui on soov emaplaadi kohta saada lisainfot siis loe edasi, ülevaate lõpu poole leiad ka testid, mis peaksid andma ülevaate kuidas olukord on. Tänud lugemast ja vast kohtan sind veel.

Pakend ja sisu
Emaplaadi pakendi disain on ilus ja värviline, omades musta ümbrist. Värvilise disainiga üritatakse vihjata emaplaadil olevatele RGB funktsioonidele ja pesadele. Üleüldiselt on pakend sarnane teistele STRIX seeria pakenditega, mille eesmärgiks on olla rohkem mänguritele ilu poolest meelepärasem. Mängurite kohapealt on selleks kindel vihje „ROG“ ehk Republic of Gamers, mis võib anda vihjed veel selle kohta, et emaplaadil on nii mõndagi varuks, mis on suunatud mänguritele. Tagaosa omab veel paari graafilist joonist, mis annavad ülevaate emaplaadi funktsioonitest. Emaplaat on väga hästi pakendatud ning pakendi ülesehitus on sarnane peaaegu iga teisele ASUS-e emaplaadi pakendile.


Karbi avamisel vaatab vastu emaplaat koos pealmise toega, kuhu seekord ei ole pistetud emaplaadiga seotud lisavidinad. Tõstes emaplaadi üles pääseme ligi ülejäänud juppidele. Emaplaat ise on anitistaatilises pakendis, mis nagu täpselt loodud emaplaadi jaoks. Ühesõnaga emaplaati on anitistaatilises pakendist kerge välja võtta, kuid tagasipanek on raskem. Emaplaadi lisavidinate hulka kuulub kasutaja juhend, ASUS Q-Shield, M.2 kinnitus vidinad, neli SATA 6Gb/s kaablit, SLI HB sild 2-Way ning veel pudi-padi.


Emaplaadi tagant võib leida ühe Gigabite ühenduspesa, ise oleks oodanud kahte, aga üleüldiselt see ei ole segav tegur. Wi-Fi jaoks on pakendis olemas kaks antenni ning toetatud on kõik põhi Wi-Fi moodulid kuni 802.11ac, mis on väga teretulnud. USB tugi on emaplaadil päris hea omades teise generatsioon Type-A ja Type-C pesa ning lisaks sellele veel neli esimese generatsiooni USB 3.1 pesa. Lisaks uuematele ühendustele on võimalik leida kaks USB 2.0 pesa ning ühte nendest pesadest saab kasutada BIOSi tagasimineku jaoks. Heli jaoks on tugi olemas viie heli pesa jaoks ning olemas on ka optiline s/PDIF. Kasutaja elu kergemaks tegemiseks on olemas BIOSi nupp, et taastada süsteemi algsed sätted.


Üks kuum teema seoses X299 platvormiga on kindlalt protsessorite ridade arv ehk lane. Hetke olukorras on olemas kolm ülesehitust – 44 rida, 28 rida ja kõige lõpuks 16 rida. Rääkimata siis veel probleemist, et emaplaat peab toetama nii Quad channel kui ka Dual channel mälude konfiguratsiooni. Kõige eelneva kohta on kõige soovituslikum uurida tootja kodulehelt täpsemalt, mis ressursid on mis tüüpi protsessoritele antud. Jõudes aga ridade juurde, siis emaplaat toetab 3-Way SLI graafikakaarti ülesehitust. Juba pikemat aega on levinud trend, mis seisneb pesade tugevdamises metalliga, antud emaplaadil on tugevtatud kaks PCIe põhipesa. Siinkohal võiks teha märkuse, et arvatavasti ei ole see kellelegi uudis, aga et mitme graafikakaarti tugi ei ole just kõige paremas seisus, kuid hea on näha ikkagi tehnoloogia tuge emaplaatidel, sest kes teab, äkki tuleb mitme graafikakaarti tugi kunagi tagasi.


Eespool sai juba mainitud natuke emaplaadil kasutatavaid RGB funktsioone, kuid vaatame neid nüüd natukene lähemalt. Tagapaneeli ühenduspesad on kaitstud plastikust ümbrisega, mis omab pealpool LED riba, mis siis koosneb mitmest LED moodulist, et lasta kasutajal teha mitmeid meelepäraseid sujuvaid valgustusefekte. Emaplaadi keskel on ROG märgistusega lisand, mida saab eemaldada ning on 3D printeri sõbralik ehk kasutajale on jäetud võimalus muuta emaplaati välimust vastavalt nii nagu on soovi. Emaplaadil on olemas kaks RGB pesa - üks emaplaadi ülemises osas ja teine all, tegu on siis tavaliste nelja pinniliste RGB pesadega, kuid emaplaadi alumises osas on veel üks. Tegu on siis digitaalse pesaga, mis toetab LED riba, millel saab igat LEDi erinevalt seadistada. Valgustuse kontrollimine käib läbi ASUS-e AURA programmi, mida on lihtne kasutada.


Rääkides veel emaplaadi pesadest, siis kõik kasutajale vajalik on olemas. Andmeladustuse poole pealt on kasutajal võimalus paigaldada kaks M.2 ketast ning kaheksa SATA 6Gb/s ketast, emaplaat toetab Raid 0, 1, 5, 10 funktsioone ning lisaks sellel on ka tugi Intel Optane mäludele. Mälude tugi on emaplaadil märkimisväärne, kõik Core X seeria protsessorid toetavad mälude kiirust 4133 MHz, kuid ainuke erinevus on maksimaalse mälude toes, neljatuumalised protsessorid võtvad maksimaalselt vastu 64 GB ning protsessorid millel on kuus tuuma või rohkem toetavad 128 GB. Kokkuvõtteks võiks mainida, et Intel on X299 platvormi teinud esmatulijatele päris segaseks, kuna nad ei soovi, et nende serveri platvormil oleks konkurents nende enda toodete seast ning seetõttu lisati perekonda protsessorid, mis ei saa kasutada platvormi kogu võimsust.

BIOS ja Programmid
ASUS omab väga head UEFI ülesheitust ning kergesti mõistetavaid funktsioone ehk kasutajaliides on väga hea. Nagu iga UEFI süsteemiga võtab see natuke aega, et saada asi käppa, kuid see ei võta kaua. Ülesehitus on sarnane eelnevatele versioonidele ning kes on varem kasvõi natukengi kokku puutunud tunneb ennast nagu kodus. Tavaks on saanud, et tootjad annavad kasutajale kaks ülesehitust, üks mis omab väga vähe informatsiooni, kuid ajab asja ära ehk siis ASUS-e puhul on tegu EZ Mode’iga ning teine, mis siis omab kõike liugureid ja muutujaid on siis Advanced Mode, mida soovitaksin kõigile, kuna mõnikord võib nii midagi huvitavat leida ning isegi äkki tekib huvi ülekiirendamise vastu.

Arvuti
Operatsiooni süsteem: Microsoft Windows 10
Graafikakaart: Nvidia GTX 1080 Founders Edition
Protsessor: Intel Core i9-7900X
Mälud: Kingston HyperX Predator 16GB (4x4GB) DDR4 DRAM 3200MHz
Kõvaketas: SAMSUNG 950 PRO M.2 512GB
Jahutus: NZXT Kraken X61
Toiteplokk: Corsair AX1200i

Ülekiirendamine
Tänu laialdasele valikule on Inteli tööjaamaplatvormi protsessorid seinast seina, alustada võib neljatuumalistest ning lõpetada kaheksateisttuumaliste protsessoriga. Valikus on nii i5, i7, i9 ja Xeon seeria protsessorid, mis kuuluvad Skylake-X, Kaby Lake-X ja Skylake-SP perekonda. Siinkohal võib tekkida küsimus Kaby Lake-X protsessorite kohta, mille suhtes on internetis mitmeid lahkarvamusi, kuid selle teema jätame sellest ülevaatest välja, sest Kaby Lake-X platvorm ei kasuta ära X299 kiibistiku koguvõimsust. Kindlalt on levinud jutud X299 VRM kuumuse kohta, mille põhjustajaks on protsessorite poolt liiga suure voolukoguse tarbimine, kuid millele on tootjad vastanud uue generatsiooni empaatiatega, millel on rohkem toitekaabli pesasid protsessori jaoks. Eelnimetatud emaplaadid on ära tuntavad, kui XE või siis EX lõpuga. Ühesõnaga, mida rohkem on tuumasid, seda rohkem kuumust protsessor ja emaplaat toodavad. Ülekiirendamine viib tehnika viimasele piirele, testides emaplaadi vastupidamist kuumusele ja suurenevale voolukogusele ning annab ülevaate kasutatud komponentide kvaliteedi kohta. Ülekiirendust ei pruugi igaüks kasutada oma süsteemi peal, kuna soovib säästa komponentide eluiga, kuid hea on teada kui kvaliteetne on süsteem ja milleks see võimeline on. Siinkohal ei pea kohe kisendama hakkama, hea ülekiirendatava protsessori saamine on paras loto mäng, kui on soov eriti kõrgeid numbreid taga ajada, kuid ülevaate piirides oleme jäänud testprotsessoriga 4.4 GHz piiri peale. Piir on seatud testitavate emaplaatide tõttu, kuna vaatluse all on nii esimese kui ka teise generatsiooni väljalaske emaplaate. Testimises sai kasutatud Intel Core i9-7900X protsessorit, millel on kümme tuuma ja töötab taktsagedusel 4.3 GHz. Ülekiirendust on vastavalt võimalik teha, kas tootja poolt välja lastud töölaua programmi abil või BIOSi kaudu. Meie arvates on töölaua versioon mugavam, kuna säästab aega ja sätteid saab kiiremini muuta, et saavutada maksimaalne ülekiirendus. Protsessor sai kiiruseks 4.4 GHz, mis oli täielikult stabiilne ning mälud said ülekiirenduse 3600 MHz. Saavutatud tulemused on sarnased kõikide emaplaatidega väikeste erinevustega. Protsessor on võimeline kaugemale minema, kui see kedagi huvitab.

Tulemused
Emaplaadi testimiseks sai kasutatud järgnevaid programme:
• CINEBENCH R15
• wPrime
• Science Mark
• HandBrake
• SuperPI
• 3DMark Fire Strike
• 3DMark Cloud Gate

Testimine sujus ilusti, ei esinenud ühtegi viga ega probleemi. Testimist saaks veel edasi arendada kasutades erinevad programme, kuid see muutuks ajamahukaks ning erinevused on niivõinaa väga väikesed. Kõige lõpus on välja töötud kokkuvõttev diagramm, mis peaks andma üldise ülevaate, kus mingi emaplaat oma võimsuse poolest on, tegu ei ole just kõige täpsema ülevaatega, aga vähemalt annab kiire ülevaate olukorrast.

CINEBENCH R15


wPrime


Science Mark


HandBrake


SuperPI


3DMark Fire Strike


3DMark Cloud Gate


Üldine


Kokkuvõte
Teen siin veel ühe märke VRMi kohta. Kui aus olla siis kõik turul olevad emaplaadid töötavad kenasti, kui paned portsessori emaplaadile siis sellega ka kogu tegevus piirdub. Kui räägime ülekiirendmisest, siis asi on natuke keerulisem. Eelpool sai mainitud niinimetatud teist generatsiooni, kuid iga kord nimi ei pruugi ära reeta, kas emaplaat on hea ülekiirendmiseks mõeldud toega või mitte. Teine võimalus, kuidas asjale läheneda on VRM jahutuse ülesehitus. Ühesõnaga, kui emaplaadi VRMi jahutus on jaotatud kaheks, ehk siis kui emaplaadil on jahutis nii VRMi peal kui ka lainetatud tagapaneeli ühenduste kohale ehk I/O, siis võib kindel olla, et emaplaat on päris hea ülekiirenduseks mõeldud toega. Kui võtta jutualuseks kõige võimsam X299 platvormi protsessor, siis ainukeseks lahenduseks on vesijahutus ning seda siis monoploki kujul ehk kaetud on nii protsessor kui ka VRM.


Ma ei oska seda emaplaati väga kuidagi maha teha, aga kindel on see, et nokkida annab alati. Kuna emaplaat on suunatud mänguritele, siis eeldaksin, et emaplaat helendab nagu jõulupuu, kuid natuke jääb sellega hätta ning selle all mõtlen emaplaadi alumist osa, mis on täiesti pime. Jah, kasutajal on võimalus lisada LED ribasid korpuse peale mitmeid, kuid minu arvates oleks võinud olla emaplaadi kiibistiku juures kas või paar tulukest ning siis oleks pidanud rohkem vaeva nägema, et mille üle vinguda – ja isegi hetkel ma vingun valgustuse üle, mis on tegelikkuses kõige väiksem probleem. Emaplaadi juures peaks kindlalt meeles pidama seda, et tegu on esimese generatsiooniga, ehk minu arvates protsessorite tugi on mingil määral piiratud. Kuid võttes kogu emaplaadi arvustust kokku, siis emaplaadil ei ole otseselt midagi viga. Võiks küll ära märkida, et ma ei julgeks väga minna kõige võimsama protsessoriga, sest toiteks on protsessoril 12 pinni. Kindel on see, et süsteem töötaks aga VRM temperatuurid võivad minna ikka väga kõrgeks, kui teha ülekiirendust. Võttes arvesse, et kui protsessor tarbib seinast 200 W otse pakist, siis tehes ülekiirendust võib see number olla hetkega 450 W, mis on päris korralik hüpe, kuid liigume tagasi ülevaate juurde. Isiklikult soovitaks emaplaati, kui on sissevaatega korpus, kuna emaplaadil on ilus välimus ja kaks RGB tsooni, mis küll võib jääda osadele kasutajatele väheseks, kuid emaplaat teeb selle miinuse tasa kahe tavalise RGB pesa ja ühe digitaalse pesaga, mis on siis leitavad emaplaadil. Välimus on alati maitse küsimus, kui emaplaat pakub huvi ja ei ole soov teha suurt ülekiirendust ning ei ole plaan kõige võimsama protsessoritega minna, siis tasuks pilk heita emaplaadile.

Lisainfo


Tootja koduleht: ASUS
Tooteleht: ASUS ROG STRIX X299-E GAMING

P.S Tänud Noonwraith’ile, kes aitas kaasa sellele ülevaatele.

« Back