ASRock X470 Master SLI
ASRock kui paljud teised firmad lasid turule uute Ryzen protsessorite väljatulekuga X470 kiibistikuga emaplaate. Igal tootjal on neid põhimõtleiselt käputäis ning põhiliseks uuenduseks on stabiilsus. mis ei olnud just kõige parem Ryzen’i esimesel põlvkonnal. Hetkel on testimiseks ASRocki kõige madalama osa emaplaat X470 seeriast, kuid see eest on funktsionaalsust piisavalt.
Sissejuhatus
Kes just tehnikamaailmaga väga kursis ei ole siis Ryzen’i emaplaate on turul tänaseks kokku kaks generatsiooni. Idee seisneb selles, et uuem generatsioon on stabiilsem ja parandatud on enam levinud esimese generatsiooni vead. Põhiprobleem Ryzen platvormiga on olnud mälude tugi, mida oleme ka omal nahal tunda saanud ja probleem on eksisteeriv tänaseni - kõiki mälusid ei saa kasutada ettenähtud maksimaalsel kiirusel. Peale mälude tuge on lisaks tehtud platvorm ka üleüldiselt stabiilsemaks ehk süsteemi kasutamise käigus peaks võimalikult vähe BSoD’si juhtuma - meil endal on esimene generatsioon olnud kasutus pool aastat ning selle aja jooksul on arvuti vaid ühe korra kuvanud ette sinise ekraani, seega selle koha pealt ei oska eriti kommenteerida, et platvorm oleks olnud ebastabiilne, aga muidu levinud juhtumid internetis on selle viidanud.
Peale selle, et platvorm sai uuenduse on perekonda lisandunud ka neli uut protsessorit, mis oma sisu poolest ei ole midagi uuendusliku, kuna tuumade arv on jäänud samaks, kuid tõstetud on protsessorite taktisagedust ja parandatud on mälude tuge. Siiamaani on iga emaplaadi tootja välja lasknud paar emaplaati, mis üldjuhul on ülesloetavad ühe käe sõrmedel, kuna tegu on väikse edasiminekuga ning uuenduse on saanud kõige võimsamad emaplaadid.
Pakend ja sisu
Emaplaadi pakendi disain on soliidne ja tagasihoidlik, omades hallikat ümbrist. Disaini poolest on ASRock võtnud väga konkreetse sammu, et muuta kõikide pakentide disain enamvähem sarnaseks ehk kasutatakse minimmlseid graafililisi disaine pakentidel, mis jätab väga hea mulje. Üleüldiselt on pakend sarnane teistele Master seeria pakenditega, mille eesmärgiks on olla rohkem tagasihidlikumad, kuid samal ajal pakkuda kasutajale maksimaalset võimsust. Tagaosa omab veel paari graafilist joonist, mis annavad ülevaate emaplaadi funktsioonitest. Emaplaat on väga hästi pakendatud ning pakendi ülesehitus on sarnane peaaegu iga teisele ASRock’i emaplaadi pakendile.
Karbi avamisel vaatab vastu emaplaat, mis on pakentatud anitistaatilises pakendisse - pakend on nagu täpselt loodud emaplaadi jaoks, ühesõnaga emaplaati on anitistaatilisest pakendist kerge välja võtta, kuid tagasipanek on raske. Tõstes emaplaadi üles pääseme ligi ülejäänud juppidele, mille hulka kuulub kasutajajuhend, M.2 kinnituskruvid, neli SATA 6Gb/s kaablit, 2-Way HB SLI sild ja veel muud pudi-padi.
Emaplaadi tagant võib leida ühe Gigabite ühenduspesa, mis peaks tavakasutajale piisav olema. USB tugi on emaplaadil päris hea omades teise generatsiooni Type-A ja Type-C pesa ning lisaks sellele veel kuus esimese generatsiooni USB 3.1 pesa. Kahjuks ei ole lisaks uuematele ühendustele võimalik leida USB 2.0 pesasid. Kuna emaplaat toetab kõiki Ryzen protsessoreid on olemas ka HDMI pesa. Heli jaoks on tugi olemas viie audio pesa abil ning olemas on ka optiline s/PDIF. Kasutajaelu ei ole ASRock seekord kergemaks teinud, kuna emaplaadilt puuduvad BIOSi js CMOSi nupp, et taastada süsteemi algsed sätted. Viimasel ajal oleme näinud I/O kilpe, mis on ehitatud emaplaadi külge, sama lähenemist võiks tulevikus hakata kasutama ka kõik teised tootjad keskmise maksumusega emaplaatide puhul.
Jõudes aga ridade juurde, siis emaplaat toetab 2-Way SLI graafikakaarti ülesehitust. Juba pikemat aega on levinud trend, mis seisneb PCIe pesade tugevdamises metalliga, antud emaplaadil on tugevdatud kaks põhilist PCIe pesa. Siinkohal võiks teha märkuse, et arvatavasti ei ole see kellelegi uudis, aga et mitme graafikakaarti tugi ei ole just kõige paremas seisus, kuid hea on näha ikkagi tehnoloogia tuge emaplaatidel, sest kes teab, äkki tuleb mitme graafikakaardi tugi kunagi tagasi.
Valgustust on emaplaadil piisavalt, et rahuldada tavakasutaja soovid. Emaplaadi I/O juures oleks nagu valgustusriba kuid kahjuks jätab see ainult petliku mulje. Seevastu on emaplaadil olemas kaks RGB pesa - mõlemad emaplaadi alumises osas. Võimalik on leida ühe tavalise nelja piniliste RGB pesa ning lisaks sellele veel ühe adresseritava pesa. Lisavalgustusen on olemas RGB LED valgustus kiibistiku juures, kui see ei valgusta nüüd väga eredalt, kuid peaks andma minimaalse valgustuse. Valgustuse kontrollimine käib läbi ASRock’i programmi, mida on lihtne kasutada.
Rääkides veel emaplaadi pesadest, siis kõik kasutajale vajalik on olemas. Andmeladustuse poole pealt on kasutajal võimalus paigaldada kaks M.2 ketast ning kuus SATA 6Gb/s ketast, emaplaat toetab Raid 0, 1, 10 funktsioone ning lisaks sellel on ka tugi AMD StoreMI funktsioonile. Mälude tugi on emaplaadil märkimisväärne - kõik generatsiooni protsessorid toetavad mälude kiirust 3466 MHz. Maksimaalselt toetab emaplaat 64 GB, olenemata mis protsessoriga on tegu.
BIOS ja Programmid
ASRock omab väga head UEFI ülesheitust ning kergesti mõistetavaid funktsioone ehk kasutajaliides on väga hea. Nagu iga UEFI süsteemiga võtab see natuke aega, et saada asi käppa, kuid see ei võta kaua. Ülesehitus on sarnane eelnevatele versioonidele ning kes on varem kasvõi natukenegi kokku puutunud tunneb ennast nagu kodus. Tavaks on saanud, et tootjad annavad kasutajale kaks ülesehitust, üks, mis omab väga vähe informatsiooni, kuid ajab asja ära ehk siis ASRock’i puhul on tegu EZ Mode’iga ning teine, mis siis omab kõike liugureid ja muutujaid on siis Advanced Mode, mida soovitaksin kõigile, kuna mõnikord võib nii midagi huvitavat leida ning äkki tekib isegi huvi ülekiirendamise vastu.
Arvuti
Operatsiooni süsteem: Microsoft Windows 10
Graafikakaart: Nvidia GTX 1080 Founders Edition
Protsessor: AMD Ryzen 7 2700X
Mälud: HyperX Predator 16GB (4x4GB) 3200MHz
Kõvaketas: SAMSUNG 950 PRO M.2 512GB
Jahutus: NZXT Kraken X61
Toiteplokk: Corsair AX1200i
Ülekiirendamine
AMD Ryzen platvorm on selles mõttes mõnus, et tootja ei ole pannud kasutajale peale piiranguid ülekiirendamise osas. Kõik protsessorid, mis perekonda kuuluvad on ülekiirentatavad. Selline lähenemine on minu meelest mõistlikum kui teha kindlad protsessorid, millega saab ülekiirendada, kuna kõigil ei ole raha osta kõige võimsam protsessor, et saada osa ülekiirendamise maailmast. Ostes kõige nõrgema protsessori perekonnast on sulle ikkagi antud võimalus saada maksimum sellest protsessorist olenevalt, kas võitsid “lotoga” või mitte.
Ülekiirendamine viib tehnika viimasele piirile, testides emaplaadi vastupidamist kuumusele ja suurenevale voolukogusele ning annab ülevaate kasutatud komponentide kvaliteedi kohta. Ülekiirendust ei pruugi igaüks kasutada oma süsteemi peal, kuna soovib säästa komponentide eluiga, kuid hea on teada kui kvaliteetne on süsteem ja milleks see võimeline on.
Siinkohal ei pea kohe kisendama hakkama, hea ülekiirendatava protsessori saamine on paras loto mäng, kui on soov eriti kõrgeid numbreid taga ajada, kuid ülevaate piirides oleme jäänud testprotsessoriga 4.3 GHz piiri peale. Testimises sai kasutatud AMD Ryzen 7 2700X protsessorit, millel on kaheksa tuuma ja töötab taktsagedusel 3.7 GHz. Ülekiirendust on vastavalt võimalik teha, kas tootja poolt välja lastud töölaua programmi abil või BIOSi kaudu. Meie arvates on töölaua versioon mugavam, kuna säästab aega ja sätteid saab kiiremini muuta, et saavutada maksimaalne ülekiirendus. Protsessor sai kiiruseks 4.3 GHz, mis oli täielikult stabiilne ning mälud said ülekiirenduse 3200 MHz. Saavutatud tulemused on sarnased kõikide emaplaatidega väikeste erinevustega. Protsessor on võimeline kaugemale minema, kui see kedagi huvitab.
Tulemused
Emaplaadi testimiseks sai kasutatud järgnevaid programme:
• CINEBENCH R15
• Blender
• Video Encoding
• x265 Encoding
• GeekBench
• Passmark
• 3DMark Fire Strike
• Erinevad mängud
Testimine sujus hästi, ei esinenud ühtegi viga ega probleemi. Testimist saaks edasi arendada kasutades erinevad programme, kuid see muutuks ajamahukaks ning erinevused on niivõinaa väga väikesed. Kõige lõpus on välja töötud kokkuvõttev diagramm, mis peaks andma üldise ülevaate, kus mingi emaplaat oma võimsuse poolest on, tegu ei ole just kõige täpsema ülevaatega, aga vähemalt annab kiire ülevaate olukorrast.
CINEBENCH R15
Blender
Video Encoding
x265 Encoding
GeekBench
Passmark
3DMark Fire Strike
Mängimine
Üldine
Kokkuvõte
Üle üldiselt sai emaplaat kõigega ilusti hakkama. Testide tulemusest võib küll jääda mulje, et emaplaaat paikneks oma tulemuste poolest kõige lõpus, kuid sellest ei tasu ennast lasta hirmutada. Enams testis osalenud emaplaate saaksid uuesti testimisel paremad tulemused ja toimuks isegi kohtade vahetused. Kõik see on seotud BIOSi uuendustega, hetkel on juba mitmele emaplaadile uued BIOSi uuendused väljas, mille kirjeldustes on igasugusied parandusi ja jõudluse suurendusi. Kui rääkida nüüd täpselt Master emaplaadist, siis ütles, et kasutajale on siis sisu piisavalt. Isiklikult mulle meeldib, kuidas ASRocki emaplaadid on tasabisi aina paremks läinud nii võimsuse, kvlaiteedi kui ka välimuse poolest.
Emaplaadil on olemas M.2 pesa jahuti, mille testid näitavad, et võib toimida positiivselt ja negatiivselt, kuid kahjuks jään sellega täna vastuse võlgu, kuna pole võimalust mõõta temeratuure ehk puudub termo kaamera.
Lisainfo
