ASRock Fatal1ty X299 Professional Gaming i9 XE
ASRock saanud hakkama tõeliselt suurepärase tootega. Me ei oleks eales ette kujutanud, et midagi sellist võib sattuda meile ukselävele testimiseks. Tegu on teise laine X299 platvormiga, mille tegemiseks läks ASRock tagasi joonistustahvli juurde ja tegi mõned suured muudatused, et muuta platvormi suurel määral paremaks. Mina isiklikult olen nimetatud emaplaadist väga huvitatud, kuna selle sisu on lihtsalt vaimustavalt funktsioonirikas.
Sissejuhatus
Kes just tehnikamaailmaga väga kursis ei ole siis X299 emaplaate on turul tänaseks kokku kaks generatsiooni. Idee seisneb selles, et esimene generatsioon suudab toetada suurepäraselt Inteli protsessoreid, millel on kuni kümme tuuma. Suurema tuumaarvudega protsessori puhul tasuks vaadata aga teise generatsiooni poole. Kuid heidame nüüd pilgu siis emaplaadile ning uurime, mis temas siis nii erilist on.
Ma ausalt ei tea kust alustada, sellel emaplaadil on olemas kõik, mida sa praegu või isegi tulevikus vajaksid. Alustame siis kõige põhilisemast elemendist, milleks on protsessor. Emaplaat toetab Inteli kõige suuremat protsessorit, milleks on kaheksateistuumaline isend. Tänu oma 16-pinisele toiteallikale ja 13-le VRMi toite jaotusele suudab emaplaat protsessorini tuua kuni 1300 W, mis on meeletult suur kogus ja vajab korraliku jahutust. Protsessori toitesüsteemi hea jahutuse tagamiseks tegi ASRock uuenduse VRMi jahutussüsteemile, laiendades seda I/O suunas, mis oli levinud nähtus X99 platvormil - eelneval generatsioonil oli I/O katteks olnud plastikust ümbris. Rääkides tuleviku kindlusest, siis internetiga ühenduse loomine ei peaks probleemiks tulema, täpsemat infot leiab allpool, aga nii palju võib öelda, et tavakasutajani ei ole veel jõudnud ruuterit, mis kasutaks selle emaplaati võimsust ära ning alles 2019. aastal peaksime nägema turul 2.5Gib ja 5Gib etherneti pesadega ruutereid, mis kasutaksid ära vaid pool võimsusest. Aga liigume nüüd ülevaate juurde.
Pakend ja sisu
Emaplaadi pakendi disain on tagasihoidlik ning omab väga huvitavat graafilist disaini esikaanel, mis on sarnane ASRock’i teiste emaplaatidega. Tagaosa omab veel paari graafilist joonist, mis annavad ülevaate emaplaadi funktsioonidest. Emaplaat on väga hästi pakendatud ning pakendi ülesehitus on sarnane teistele ASRock’i emaplaatide pakenditele.
Emaplaat on asetatud antistaatilisse kotti, mis on veel omakorda asetatud karpi, mille konstruktsioon on hästi vastupidav ning väliseks kaitseks on nõrgemast papist ümbris. Karbi avamisel vaatavad vastu emaplaadi lisavidinad ning tõstes pealmise toe ära pääseme ligi emaplaadile. Emaplaadi lisavidinate hulka kuulub kasutajajuhend, I/O Shield, M.2 kinnituskruvid, neli SATA 6Gb/s kaablit, 2-Way ja 3-Way SLI sillad - 2-Way puhul on tegemist HB versiooniga, kaks Wi-FI antenni ja veel muud pudi-padi.
Emaplaadi tagant võib leida kaks Gigabite ühenduspesa ja lisaks sellele veel ühe kümne Gigabite ühendusega pesa ning kui arvasid, et sellega asi piirdub siis ei, emaplaadil on olemas ka veel Wi-Fi tugi. See on ikka naljaks, kui kogu aeg olen sisemiselt virisenud, et võiks ikka kaks pesa olla ja siis tuleb ASRock ja paneb emaplaadile kolm, millest üks on täiesti ulmelise kiirusega. Tubli ASRock jätka samas vaimus!
USB tugi on emaplaadil päris hea omades teise generatsiooni Type-A ja Type-C pesa ning lisaks sellele veel neli esimese generatsiooni USB 3.1 pesa. Lisaks uuematele ühendustele on võimalik leida kaks USB 2.0 pesa ning üks pesa nendest on Fatal1ty hiire pesa. Heli jaoks on tugi olemas viie audio pesa jaoks ning olemas on ka optiline s/PDIF. Kasutaja elu kergemaks tegemiseks on emaplaadil BIOSi js CMOSi nupp, et taastada süsteemi algsed sätted.
Üks kuum teema seoses X299 platvormiga on kindlalt protsessorite ridade arv, mis erineb teatud hinnaga protsessoritel. Hetke olukorras on olemas kolm ülesehitust – 44 rida, 28 rida ja kõige lõpuks 16 rida. Rääkimata siis veel probleemist, et emaplaat peab toetama nii Quad channel kui ka Dual channel mälude konfiguratsiooni. Kõige eelneva kohta on kõige soovituslikum uurida tootja kodulehelt täpsemalt, mis ressursid on teatud tüüpi protsessoritele antud. Jõudes aga ridade juurde, siis emaplaat toetab 3-Way SLI graafikakaarti ülesehitust. Juba pikemat aega on levinud trend, mis seisneb PCIe pesade tugevdamises metalliga, antud emaplaadil on tugevdatud kõik PCIe pesad. Siinkohal võiks teha märkuse, et arvatavasti ei ole see kellelegi uudis, aga et mitme graafikakaarti tugi ei ole just kõige paremas seisus, kuid hea on näha ikkagi tehnoloogia tuge emaplaatidel, sest kes teab, äkki tuleb mitme graafikakaardi tugi kunagi tagasi.
Valgustust on emaplaadil piisavalt, et rahuldada tavakasutaja soovid. Emaplaadi kiibistiku juurde on lisatud LED valgus ning emaplaadil on olemas kaks RGB pesa - üks emaplaadi ülemises osas ja teine all, tegu on siis tavaliste nelja pinniliste RGB pesadega. Valgustuse kontrollimine käib läbi ASRock’i programmi, mida on lihtne kasutada.
Rääkides veel emaplaadi pesadest, siis kõik kasutajale vajalik on olemas. Andmeladustuse poole pealt on kasutajal võimalus paigaldada kolm M.2 ketast ning kümme SATA 6Gb/s ketast, emaplaat toetab Raid 0, 1, 5, 10 funktsioone ning lisaks sellel on ka tugi Intel Optane mäludele. Mälude tugi on emaplaadil märkimisväärne - kõik Core X seeria protsessorid toetavad mälude kiirust 4400 MHz, kuid ainuke erinevus on maksimaalse mälude toes, neljatuumalised protsessorid võtvad maksimaalselt vastu 64 GB ning protsessorid millel on kuus tuuma või rohkem toetavad 128 GB. Kokkuvõtteks võiks mainida, et Intel on X299 platvormi teinud esmatulijatele päris segaseks. Kõik see jamamine sellepärast, et Inteli erveri platvormil ei oleks konkurents oma enda toodete seast ning seetõttu lisati perekonda protsessorid, mis ei saa kasutada platvormi kogu võimsust.
BIOS ja Programmid
ASRock omab väga head UEFI ülesheitust ning kergesti mõistetavaid funktsioone ehk kasutajaliides on väga hea. Nagu iga UEFI süsteemiga võtab see natuke aega, et saada asi käppa, kuid see ei võta kaua. Ülesehitus on sarnane eelnevatele versioonidele ning kes on varem kasvõi natukenegi kokku puutunud tunneb ennast nagu kodus. Tavaks on saanud, et tootjad annavad kasutajale kaks ülesehitust, üks, mis omab väga vähe informatsiooni, kuid ajab asja ära ehk siis ASRock’i puhul on tegu EZ Mode’iga ning teine, mis siis omab kõike liugureid ja muutujaid on siis Advanced Mode, mida soovitaksin kõigile, kuna mõnikord võib nii midagi huvitavat leida ning äkki tekib isegi huvi ülekiirendamise vastu.
Arvuti
Operatsiooni süsteem: Microsoft Windows 10
Graafikakaart: Nvidia GTX 1080 Founders Edition
Protsessor: Intel Core i9-7900X
Mälud: Kingston HyperX Predator 16GB (4x4GB) DDR4 DRAM 3200MHz
Kõvaketas: SAMSUNG 950 PRO M.2 512GB
Jahutus: NZXT Kraken X61
Toiteplokk: Corsair AX1200i
Ülekiirendamine
Tänu laialdasele valikule on Inteli tööjaamaplatvormi protsessoreid seinast seina, alustada võib neljatuumalistest ning lõpetada kaheksateisttuumaliste protsessoriga. Valikus on nii i5, i7, i9 ja Xeon seeria protsessorid, mis kuuluvad Skylake-X, Kaby Lake-X ja Skylake-SP perekonda. Siinkohal võib tekkida küsimus Kaby Lake-X protsessorite kohta, mille suhtes on internetis mitmeid lahkarvamusi, kuid selle teema jätame sellest ülevaatest välja, sest Kaby Lake-X platvorm ei kasuta ära X299 kiibistiku koguvõimsust. Kindlalt on levinud jutud X299 VRM kuumuse kohta, mille põhjustajaks on protsessorite poolt liiga suure voolukoguse tarbimine, kuid millele on tootjad vastanud uue generatsiooni empaatiatega, millel on rohkem toitekaabli pesasid protsessori jaoks. Eelnimetatud emaplaadid on ära tuntavad, kui XE või siis EX lõpuga. Ühesõnaga, mida rohkem on tuumasid, seda rohkem kuumust protsessor ja emaplaat toodavad.
Ülekiirendamine viib tehnika viimasele piirele, testides emaplaadi vastupidamist kuumusele ja suurenevale voolukogusele ning annab ülevaate kasutatud komponentide kvaliteedi kohta. Ülekiirendust ei pruugi igaüks kasutada oma süsteemi peal, kuna soovib säästa komponentide eluiga, kuid hea on teada kui kvaliteetne on süsteem ja milleks see võimeline on.
Siinkohal ei pea kohe kisendama hakkama, hea ülekiirendatava protsessori saamine on paras loto mäng, kui on soov eriti kõrgeid numbreid taga ajada, kuid ülevaate piirides oleme jäänud testprotsessoriga 4.4 GHz piiri peale. Piir on seatud testitavate emaplaatide tõttu, kuna vaatluse all on nii esimese kui ka teise generatsiooni väljalaske emaplaate. Testimises sai kasutatud Intel Core i9-7900X protsessorit, millel on kümme tuuma ja töötab taktsagedusel 4.3 GHz. Ülekiirendust on vastavalt võimalik teha, kas tootja poolt välja lastud töölaua programmi abil või BIOSi kaudu. Meie arvates on töölaua versioon mugavam, kuna säästab aega ja sätteid saab kiiremini muuta, et saavutada maksimaalne ülekiirendus. Protsessor sai kiiruseks 4.4 GHz, mis oli täielikult stabiilne ning mälud said ülekiirenduse 3600 MHz. Saavutatud tulemused on sarnased kõikide emaplaatidega väikeste erinevustega. Protsessor on võimeline kaugemale minema, kui see kedagi huvitab.
Tulemused
Emaplaadi testimiseks sai kasutatud järgnevaid programme:
• CINEBENCH R15
• wPrime
• Science Mark
• HandBrake
• SuperPI
• 3DMark Fire Strike
• 3DMark Cloud Gate
Testimine sujus hästi, ei esinenud ühtegi viga ega probleemi. Testimist saaks edasi arendada kasutades erinevad programme, kuid see muutuks ajamahukaks ning erinevused on niivõinaa väga väikesed. Kõige lõpus on välja töötud kokkuvõttev diagramm, mis peaks andma üldise ülevaate, kus mingi emaplaat oma võimsuse poolest on, tegu ei ole just kõige täpsema ülevaatega, aga vähemalt annab kiire ülevaate olukorrast.
CINEBENCH R15
wPrime
Science Mark
HandBrake
SuperPI
3DMark Fire Strike
3DMark Cloud Gate
Üldine
Saateks
Siin võiks teha veel ühe märke VRMi kohta. Kui aus olla siis kõik turul olevad emaplaadid töötavad kenasti, kui paned portsessori emaplaadile siis sellega ka kogu tegevus piirdub. Kui räägime ülekiirendmisest, siis asi on natuke keerulisem. Eelpool sai mainitud niinimetatud teist generatsiooni, kuid iga kord nimi ei pruugi ära reeta, kas emaplaat on hea ülekiirendmiseks mõeldud toega või mitte. Teine võimalus, kuidas asjale läheneda on VRM jahutuse ülesehitus. Ühesõnaga, kui emaplaadi VRMi jahutus on jaotatud kaheks, ehk siis kui emaplaadil on jahutus nii VRMi peal kui ka lainetatud tagapaneeli ühenduste kohale ehk I/O, siis võib kindel olla, et emaplaat on päris hea ülekiirenduseks mõeldud toega. Kui võtta jutualuseks kõige võimsam X299 platvormi protsessor, siis ainukeseks lahenduseks on vesijahutus ning seda siis monoploki kujul ehk kaetud on nii protsessor kui ka VRM.
Kokkuvõte
Mis ma oskan öelda - suurepärane emaplaat. See on tõsiselt emaplaat, mis väärib oma raha, kuna funktsioone on korralikult. Võtame näiteks protsessoritoe, kui hetkel ei kavatse osta kõige võimsamat protsessorit, siis on sul tulevikus võimalus liikuda mõne parema protsessori suunas mureta, et emaplaat jääks takistuseks. Mälude poole pealt on kõik X299 platvormid ühesugused ning siin ei ole midagi võita. Emaplaadil on isegi olemas erladi pesa USB Type-C jaoks juhul, kui on soov osta korpus, millel saaks seda funktsiooni kasutada. Internetist rääkisime päris pikalt, kuid mainimata ei saa jätta - kuna kümne Gigabitine etherneti pesa arvuti taga on ikka väga lahe mõeldes tulevikule. Andmeladustuse suhtes ei tohiks probleeme tulla, üks funktsioon, mille jätsin mainimata ülevaates on see, et kaks SATA pesa kümnest omavad erilisi omadusi Hot Plug, mis võimaldab näiteks sul jooksval süsteemil vahetada kettaid ilma mureta ning mõnele tehnikahuvilisele võivad veel rõõmu pakkuda NCQ ja AHCI, mis on olemas sellel kahel erilisel SATA pesal.
Ühesõnaga parim emaplaat minu arvates, mis hetke turul saada on. Esiteks sa saad meeletult rikkalikke funktsioonidega emaplaadi, mis on kvaliteetne. Ning kõige põhilisem element, mis sellel platvormil on olnud nõrkuse kohaks on protsessori toitmine, mille ASRock on ilusti lahendanud ära lisades 16 pini toiteallikaks ja 13 VRMi, mis suudavad ka ära toita kõige näljasema protsessori ja et maja maha ei põleks, on laiendatud jahutussüsteemi ka I/O suunas.
Lisainfo
ASRock Fatal1ty X299 Professional Gaming i9 XE
