ASUS ROG Strix GeForce RTX 2060 OC
ASUS on ROG Strix seeriaga kujundanud üsna selge identiteedi – massiivne jahutus, agressiivne disain ning võimalikult kõrge tehasest tulenev jõudlus. Ka RTX 2060 OC mudel ei püüa seda valemit muuta, vaid pigem lihvib seda edasi.

Kuigi tegemist on tehniliselt keskmise klassi kaardiga, ei jäta Strix versioon sellest muljet. Kolme ventilaatoriga jahutus, duaal-BIOS ning tugev tehase overclock viivad selle pigem lähemale kõrgema klassi toodetele. Samal ajal säilib RTX 2060 suurim eelis – ligipääs Turing arhitektuurile ja ray tracing võimalustele oluliselt soodsamas hinnaklassis.
Tehnilised andmed
| Omadus | Väärtus |
|---|---|
| Graafikaprotsessor | NVIDIA TU106 (Turing, 12 nm) |
| CUDA tuumad | 1920 |
| RT tuumad | 30 |
| Tensor tuumad | 240 |
| Mälu | 6 GB GDDR6 |
| Mälu siini laius | 192-bit |
| Taktsagedus (OC Mode) | Boost 1850 MHz |
| Taktsagedus (Gaming Mode) | Boost 1830 MHz |
| Ühendused | 2x HDMI 2.0b, 2x DisplayPort 1.4 |
| Toiteühendused | 1x 6-pin, 1x 8-pin |
| Soovituslik PSU | 550 W |
| Jahutus | 3x ventilaator (Axial-tech) |
| BIOS režiimid | Silent / Performance |
Pakend ja sisu
ROG Strix seeria pakendid on juba tuttavad – domineerivad tumedad toonid, agressiivne disain ning esiküljel suur tootepilt. RTX põlvkonna puhul on ASUS lisanud pakendile ka veidi vastupidavama viimistluse, mis jätab kvaliteetsema esmamulje.

Pakendilt leiab ka viite kaasa tulevale 6-kuulisele wtfast litsentsile, mis on suunatud eelkõige mänguritele, kes soovivad optimeerida oma võrguühendust.
Karbi avamisel on näha, et ASUS ei ole kokku hoidnud ka sisemisel kaitsel. Graafikakaart on paigutatud paksu vahtplasti sisse ning eraldi on kaasas ka tarkvara ja lisatarvikud. See jätab mulje, et tegemist ei ole lihtsalt keskmise klassi tootega, vaid millegagi, mis peaks vastu pidama ka transpordi ja käsitlemise käigus.

Lisade osas on komplekt pigem praktiline kui luksuslik. Kaasas on Velcro kinnitused kaablite haldamiseks ning kaks adapterit, mis võimaldavad vajadusel muuta 6-pin toiteühenduse 8-pin ühenduseks.

Kokkuvõttes on pakendi ja sisu osas kõik ootuspärane, kuid hästi teostatud – rõhk on turvalisel transpordil ja kasutusvalmidusel kohe karbist välja võttes.
Disain ja ehitus
ASUS ei ole Strix seeria puhul disaini osas suuri muutusi teinud ning RTX 2060 OC järgib sama joont, mida oleme näinud juba varasemate põlvkondade puhul. Domineerivaks elemendiks on massiivne kolme ventilaatoriga jahutus, mis katab praktiliselt kogu kaardi esipinna.

Kaardi mõõtmed annavad kohe märku, et tegemist ei ole kompaktse lahendusega. Pikkus ja paksus tähendavad, et väiksemates korpustes võib paigaldamine osutuda keeruliseks, kuid samas on see kompromiss, mis tuleb teha parema jahutuse nimel. Metallist tagaplaat lisab konstruktsioonile jäikust ning aitab vältida kaardi läbivajumist pikema kasutuse jooksul.

Jahutuse keskmes on ASUS-e Axial-tech ventilaatorid, mis on disainitud suurema õhuvoolu ja parema staatilise rõhu saavutamiseks. Praktikas tähendab see, et kaart suudab hoida temperatuure kontrolli all ka kõrgema koormuse juures ilma, et müratase liigselt tõuseks.
Eriliseks teeb Strix mudeli ka duaal-BIOS lahendus. Kasutajal on võimalik valida kahe profiili vahel – silent mode ja performance mode. Esimene neist hoiab ventilaatorid agressiivsemalt madalatel pööretel, pakkudes vaiksemat tööd, samas kui teine keskendub paremale jahutusele ja madalamatele temperatuuridele.

Tavakasutuses jääb kaart sageli täiesti hääletuks, kuna ventilaatorid aktiveeruvad alles umbes 60 kraadi juures. See teeb sellest väga sobiva valiku ka vaiksemate süsteemide ehitajatele.
Ühenduspesade osas on ASUS jäänud praktilise lahenduse juurde. Kaardilt leiab kaks HDMI 2.0b pesa ning kaks DisplayPort 1.4 väljundit, mis võimaldavad korraga kasutada kuni nelja ekraani.

Samas on näha ka mõningaid kompromisse – näiteks puudub USB Type-C (VirtualLink) tugi ning NVLink ühendus, mis on reserveeritud kõrgema klassi mudelitele. Enamiku kasutajate jaoks ei ole need siiski kriitilised puudused, kuid entusiastide jaoks võivad need olla märkimist väärt.
Tehnoloogia ja arhitektuur
RTX 2060 põhineb NVIDIA Turing arhitektuuril, mis oli oma ilmumise ajal märkimisväärne samm edasi võrreldes varasema Pascal põlvkonnaga. Tegemist ei olnud pelgalt jõudluse kasvuga, vaid täiesti uute funktsioonide lisandumisega, millest olulisemad on ray tracing ja tehisintellektil põhinevad arvutused.

TU106 graafikaprotsessor sisaldab ligikaudu 11 miljardit transistorit, mis annab aimu selle keerukusest ja arvutusvõimekusest. Lisaks tavapärastele CUDA tuumadele on kaardil eraldi RT tuumad, mis on mõeldud kiirte jälgimiseks, ning Tensor tuumad, mis tegelevad AI-põhiste ülesannetega nagu DLSS (Deep Learning Super Sampling).

Kuigi RTX 2060 ei ole loodud olema absoluutne tippklassi kaart, toob see esimest korda need tehnoloogiad laiemale kasutajaskonnale. See tähendab, et ka keskmise hinnaklassi süsteemides on võimalik kogeda realistlikumat valgustust, varjusid ja peegeldusi – midagi, mis varem oli reserveeritud ainult väga kallitele lahendustele.
Samal ajal jääb klassikaline rasteriseerimisjõudlus endiselt väga oluliseks ning siin suudab RTX 2060 pakkuda stabiilset ja konkurentsivõimelist tulemust. Turing arhitektuuri üks tugevusi ongi see, et see ei ohverda traditsioonilist jõudlust uute funktsioonide nimel, vaid üritab neid tasakaalustada.
Ühenduvus ja toide
Toite poole pealt järgib ASUS pigem konservatiivset, kuid paindlikku lähenemist. Kaart kasutab kombinatsiooni ühest 6-pin ja ühest 8-pin PCIe toiteühendusest, mis annab piisava varu ka ülekiirendamiseks.

Kuigi NVIDIA referentsmudel jääb umbes 175 W TDP juurde, on ASUS Strix versioon ehitatud nii, et see suudab vajadusel rohkem energiat tarbida. PCIe siinilt saadav 75 W koos täiendavate toiteühendustega loob piisava reservi, et kaart saaks töötada stabiilselt ka kõrgematel sagedustel.
Praktilises kasutuses tähendab see, et kaart ei tunne end piiratud olevat ning suudab hoida oma boost-taktsagedusi ka pikema koormuse jooksul. Samas ei tähenda see drastiliselt kõrgemat energiatarvet igapäevases kasutuses – pigem on tegemist võimalusega, mida kasutatakse siis, kui koormus seda nõuab.
Temperatuuride osas jääb kaart sõltuvalt BIOS režiimist umbes 56 kuni 66 kraadi vahele. Silent režiimis on rõhk vaiksel tööl, mis tähendab veidi kõrgemaid temperatuure, samas kui performance režiim hoiab kaardi jahedamana, kuid tõstab mürataset.
Kokkuvõttes on tegemist hästi tasakaalustatud lahendusega, kus kasutaja saab valida, kas eelistada vaikust või madalamaid temperatuure – ning seda ilma, et jõudlus kannataks.
RTX – kas see on seda väärt?
RTX tehnoloogia turuletulek ei olnud sugugi probleemivaba. Esialgu oli tegemist pigem lubadusega kui reaalse kasutuskogemusega – mängud ei toetanud ray tracing’ut, vajalikud tarkvarauuendused viibisid ning jõudlus jättis soovida isegi kallimate kaartide puhul.

Olukord hakkas muutuma siis, kui esimesed mängud, nagu Battlefield V, said RTX toe. Ka seal ei olnud kogemus esialgu ideaalne – kaadrisagedus langes märgatavalt ning visuaalne erinevus ei olnud alati piisavalt suur, et seda õigustada.
Aja jooksul on nii mänguarendajad kui ka NVIDIA ise teinud märkimisväärseid optimeerimisi. Uuendused on toonud parema jõudluse ning realistlikumad efektid, mis on hakanud RTX tehnoloogiat rohkem õigustama ka keskmise klassi kaartidel.

Siiski jääb küsimus alles – kas RTX on midagi, mida peaks aktiivselt otsima? Vastus sõltub suuresti kasutajast. Kui eesmärgiks on maksimaalne kaadrisagedus ja konkurentsivõimeline mängimine, siis ei pruugi ray tracing pakkuda olulist eelist. Kui aga väärtustatakse visuaalset kvaliteeti ja realistlikkust, siis annab RTX selgelt uue mõõtme.
RTX 2060 puhul on oluline mõista, et tegemist ei ole kaardiga, mis suudaks alati kompromissideta ray tracing’ut pakkuda. Pigem on see sissejuhatus uude tehnoloogiasse – võimalus seda proovida ja kasutada, kuid mitte alati maksimaalsetel seadistustel.
Valgustus
ASUS on Strix seeria puhul jäänud truuks oma RGB lahendusele, mis on pigem tagasihoidlik kui ülepaisutatud. Valgustus paikneb kaardi külgedel ning on suunatud pigem süsteemi üldise visuaali täiendamisele kui tähelepanu keskpunktiks olemisele.

Valgustust saab juhtida läbi ASUS Aura Sync tarkvara, mis võimaldab seda sünkroniseerida teiste komponentidega. See annab kasutajale võimaluse luua ühtne visuaalne stiil kogu süsteemis.
Samas puudub adresseeritav RGB, mis tähendab, et efektid on mõnevõrra piiratumad võrreldes mõne konkurendi lahendustega. See ei pruugi olla probleem neile, kes eelistavad minimalistlikumat lähenemist, kuid RGB-entusiastide jaoks võib see olla väike miinus.
Üldiselt täidab valgustus oma eesmärki – lisada süsteemile visuaalset väärtust ilma, et see muutuks pealetükkivaks.
Testisüsteem
Testimine viidi läbi platvormil, mis on suunatud eelkõige kõrge jõudluse saavutamisele ning välistab suurema osa võimalikest pudelikaeltest. See võimaldab hinnata graafikakaardi tegelikku potentsiaali ilma, et protsessor või muu komponent seda piiraks.
Operatsioonisüsteemiks oli Microsoft Windows 10 ning platvormi keskmes Intel Core i9-7900X koos ASRock X299 emaplaadiga. Mälu poolelt kasutati Kingston HyperX Predator 16GB DDR4 komplekti, mis töötab 3200 MHz sagedusel, ning salvestuseks Samsung 950 PRO 512GB NVMe SSD.
Jahutuse eest hoolitses ASUS ROG Ryuo 240 ning kogu süsteemi toitis Corsair AX1200i toiteplokk, mis jätab piisava varu ka kõrge koormuse korral.
Selline konfiguratsioon tagab, et testitulemused peegeldavad eelkõige graafikakaardi võimekust, mitte süsteemi piiranguid.
Testmetoodika
Jõudluse hindamiseks kasutati kombinatsiooni reaalseid mänge ja sünteetilisi teste. See annab terviklikuma ülevaate kaardi käitumisest nii praktilistes olukordades kui ka maksimaalse koormuse all.
Mängutestides kasutati pealkirju nagu Battlefield V, Battlefield 1, Shadow of the Tomb Raider ja Far Cry 5, mis esindavad erinevaid graafikamootoreid ja koormusmustreid. Sünteetilise jõudluse mõõtmiseks kasutati 3DMark Fire Strike ja 3DMark Port Royal teste.
Testimise käigus ei esinenud ühtegi tehnilist probleemi ega stabiilsusviga, mis viitab sellele, et ASUS on kaardi tehaseseadistused hästi paika saanud. Ka pikaajalisel koormusel suutis kaart säilitada stabiilse töö ning ootuspärase jõudluse.
Jõudlus
Battlefield V



Battlefield 1



Shadow of the Tomb Raider



Far Cry 5



3DMark Fire Strike

3DMark Port Royal

Praktilises kasutuses jätab RTX 2060 Strix OC väga stabiilse mulje. Kaart suudab tänapäevaseid mänge jooksutada kõrgetel graafikaseadetel, pakkudes sujuvat mängukogemust nii Full HD kui ka paljudel juhtudel ka QHD resolutsioonil.
Ray tracing kasutamine sõltub suuresti konkreetsest mängust ja seadistustest, kuid DLSS toe olemasolul on võimalik saavutada märgatavalt parem tasakaal visuaali ja jõudluse vahel.
Kokkuvõte
ASUS ROG Strix GeForce RTX 2060 OC on selgelt rohkem kui lihtsalt “tavaline” RTX 2060. ASUS on võtnud selle GPU ning ehitanud selle ümber lahenduse, mis keskendub eelkõige jahutusele, stabiilsusele ja kasutajakogemusele. Tulemuseks on kaart, mis ei püüa olla kõige odavam, vaid pigem üks parimaid oma klassis.
Strix seeria tugevus tuleb kõige paremini esile just igapäevases kasutuses. Vaikne töö madalal koormusel, agressiivsem jahutus vajadusel ning võimalus valida kahe BIOS profiili vahel annavad kasutajale paindlikkuse, mida selles hinnaklassis alati ei kohta. Lisaks sellele jätab kaardi ehituskvaliteet väga kindla ja usaldusväärse mulje.
Jõudluse poolest täidab RTX 2060 kõik ootused. Tegemist on kaardiga, mis on suunatud eelkõige Full HD ja QHD mängimiseks kõrgetel seadistustel, pakkudes samal ajal ka võimalust katsetada ray tracing tehnoloogiat. Kuigi RTX ei pruugi olla iga kasutaja jaoks määrav faktor, on selle olemasolu siiski oluline samm tulevikukindluse suunas.
ASUS on siin teinud teadliku valiku – mitte keskenduda ainult toorele jõudlusele, vaid pakkuda terviklikku paketti. Jahutus, müratase, disain ja lisafunktsioonid moodustavad koos terviku, mis teeb sellest kaardist väga tugeva valiku neile, kes otsivad midagi enamat kui lihtsalt “töötab ära” tasemel lahendust.
Kui arvestada, et vanema põlvkonna kaartide saadavus on aja jooksul vähenenud ning RTX seeria tarkvaraline tugi on pidevalt paranenud, muutub RTX 2060 üha mõistlikumaks valikuks. Strix versioon lisab sellele veel oma väärtuse, muutes selle üheks atraktiivsemaks variandiks keskmises hinnaklassis.

